Poliitikud peavad millegi saavutamiseks leidma kaaslased, ent äärmuslike sõnavõttudega skandalistid jäävad tõsiseltvõetavuse kaotades üksi ja marginaliseeruvad, leidis endine tipp-poliitik ja nüüdne õppejõud Kadri Simson.

- Kadri Simson usub skandalistide edule vaatamata, et Eesti poliitikas tuleb teha koostööd ja olla vastuvõetav, mitte vastumeelne.
- Foto: Valeria Mongelli / AFP / Scanpix
Eesti poliitiline retoorika ei saa vaatamata Tartus Isamaa nimekirjas kandideerinud sisulooja Kris Kärneri sotsiaalmeedias tehtud sõnavõttudele vajuda väga sügavale sohu, kuna meie turvavõrgustik on mitmepartei-süsteem, märkis
Kadri Simson Äripäeva raadio saates “Äripäeva arvamusliider”.
Kui valimistel oleksid edukad üksikkandidaadid teineteise vastu, võiks Simsoni sõnul väga lärmakas vähemus tulla välja ja valida ka sellise kandidaadi, kes tekitab tavakodanikes külmajudinaid ja hirmuvärineid. “Aga kuna meil on vaja poliitikas millegi saavutamiseks meeskonda ja poliitikut peavad leidma kaaslased, siis tõsiseltvõetavuse puududes jäädaksegi üksi, kes marginaliseeruvad,” selgitas ja tõi näite Kalle Grünthalist. “Parlamendis oli ta ju liiga imelik isegi EKRE jaoks ja pärast seda, kui ta läks akna alla, vähenesid teated temast kordades ning nüüd on ta järgmistel valimistel ajalukku kadunud tegelane.”
Simsoni veendumuse kohaselt me hindame poliitikuid just sõnade põhjal. “Ei saa vabandada skandaalseid arvamusi välja põhjendusega, et ärge võtke pärast valimisi seda, mida ta rääkis enne valimisi, tõsiselt,” kommenteeris Simson. “Nii et selles suhtes skandalist võib-olla ei sobi poliitikasse,” sõnas Simson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Paraku me valimiste järel kunagi kaotatud hääli ei loe, aga teades, kui halb on see, kui erakonnal on ebaadekvaatne inimene nimekirja sattunud, kelle pärast kõik peavad vabandama, ning mis tegelikult morjendab suurt gruppi inimesi, siis ma arvan, et üleüldiselt Isamaa ei olnud õnnelik selle valiku üle,” lisas Simson Krist Kärneri Isamaa nimekirjas kandideerimise kohta.
Kadri Simson rääkis intervjuu teinud Karl-Eduard Salumäele veel, miks äärmuslikud arvamused ja skandaalsed avaldused valimistel siiski hääli koguvad, kas avalikult naiste ja vähemuste diskrimineerimisele üles kutsumine ning poliitiliste oponentide tapmisest rääkimine on Eesti poliitika uus reaalsus ning mis võiks meie poliitiliste kultuuri päästa.
Sel nädalal ilmunud Äripäeva Palga TOPis paistavad endiselt silma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtted. Kuigi viimase paari aasta jooksul on sektori töötasude kasv nii Eestis kui ka üleilmselt nõudluse vähenemisega seoses pidurdunud, pole palgasurve seoses elukalliduse suurenemisega kuhugi kadunud. Viimastel aastatel on IT-sektoris olnud palgatõus 7-8 protsendi juures aastas.
Teemat kommenteeris Neeme Korvile Nortal Estonia tegevjuht ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president
Ats Albre.
Lõppenud nädalal otsustas rahvusvaheline suusaliit, et eelseisval taliolümpial ei saa osaleda Venemaa ja Valgevene sportlased. Otsus ei meeldinud ka olümpiakomitee presidendile Kirsty Coventryle, kes on väljendanud mõtet, et sport ja poliitika ei käi kokku ning Vene sportlased võiksid naasta võistlusareenile.
Coventry väite paikapidavusest ja tippspordi rollist diktatuuririigis rääkis kommunikatsioonieksperdi
Raul Rebasega Eget Velleste.
Saate panid kokku Karl-Eduard Salumäe, Neeme Korv, Eget Velleste ja Lauri Leet.
Äripäeva arvamusliider: lõpuks jäävad skandalistid poliitikas üksi
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Äripäev reastas 500 parimat palgamaksjat