Pikad veokid kaovad teedelt

Alates 1992. aastast kehtivas liikluseeskirjas on määratud autorongi pikkuse ülemmääraks täishaagisega veokitel 18,35 meetrit ja poolhaagisega autodel 16,5 meetrit. Eesti Statoili kütuseveokid on lubatud normist keskmiselt poolteist meetrit pikemad.

Erilubade väljastamine lõpetatakse vastavalt teede- ja sideministri eelmise aasta lõpus välja antud määrusele. «Ka Eesti teedel ei pea liikuma veokid, millel ei ole lubatud sõita Euroopas,» kommenteeris vastuvõetud otsust minister Kalev Kukk esmaspäeval.

Kukk ei eitanud Eesti transpordiettevõtjate kuluaaripoliitikat määruse vastuvõtmise juures. «Praegu on kaks tugevat survegruppi: ühed, kes kasutavad suuremaid autosid, ja teised, kes neid ei kasuta,» tõdes teede- ja sideminister.

Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Toivo Kuldkepp märkis, et töötingimused peavad olema kõigile võrdsed.

Probleem on selles, et pikemad autorongid on ka ülekaalulised, väitis maanteeameti liiklusohutusosakonna direktor Harry Kuusk. Maanteeameti liiklussektori juhataja Aare Paini sõnul on puiduveol avastatud kuni 60tonniseid koormaid, kuigi lubatud ülempiir meie teedel on 40 tonni.

Miks peaks Eesti maksumaksja kinni maksma Soome ja Rootsi firmade autode lõhutud tee, arutas Toivo Kuldkepp.

ASi Lumiforest peadirektor Pertti Lipponen kinnitas, et Soomes ja Rootsis ei teki probleemi Euroopa Liidu normidest pikemate autoveokite kasutamisel.

Soomel ja Rootsil on euronormidele ülemineku aeg pikem, väitis Harry Kuusk. Tema sõnul on ettenägelikud Skandinaavia ärimehed juba varakult oma ülemõõdulised veokid eestlastele maha müünud.

Kui pikkadele autorongidele erilubade väljaandmine alates maist keelustatakse, on veokite omanikel Eesti Statoili transpordijuhi Peeter Murumägi sõnul kaks teed. Esiteks on võimalik ülemõõdulised veokid lühemaks ümber ehitada, teine võimalus on soetada endale uued, liikluseeskirjale vastavad järelhaagised. Eesti Statoil kaalub Murumägi sõnade kohaselt praegu, kumb neist variantidest on odavam.