Pankurid taunivad pikalaenupanga loomist

«Kindlasti on väga palju probleeme, mida tänased finantsorganisatsioonid ei suuda lahendada, aga ma ei usu, et neid saab lahendada poliitiliste vahenditega,» ütles Hansapanga juhatuse liige Indrek Neivelt.

Riigikogu liberaal-tsentristliku fraktsiooni aseesimehe Andra Veidemanni seletuskirjast pikalaenupanga asutamise otsuse eelnõu juurde selgub, et «Eesti majanduse üleviimine kvalitatiivselt uuele arengutasemele ei ole võimalik ilma tõeliselt pikaajaliste laenudeta pikkusega alates viiest aastast kuni vähemalt 30--50 aastani, näiteks maanteede, raudteede ja sadamate rajamisel.»

Riigieelarvest ning erinevate fondide vahenditest kommertspankade vahendusel krediteeritavaid ettevõtjaid tänane krediidisituatsioon ei rahulda, on lisatud seletuskirjas.

Arvo Junti ütles, et praegused kommertspangad ei taga igale piirkonnale ja inimesele laenu saamise võimalust. «Kommertspank on paratamatult suunatud ainult kasumile ja sellistele pikkadele projektidele ei orienteeru,» põhjendas ta pikalaenupanga asutamist.

Indrek Neivelt lausus, et riigikogu on hakanud tegelema probleemiga, mis ei ole Eestis esmajärguline, teadmata samas, mis on selle probleemi taga. Neivelt on seisukohal, et enne pikalaenupanga asutamist tuleks selgeks teha põhjused, miks Eestis ei anta laenu kolmekümneks aastaks.

Neivelt oli pikemalt nõus pikalaenupanga asutamise üle arutama siis, kui leitakse kreeditor, kes mitme miljardi kroonise laenuportfelliga panga käivitaks.

Kes laenab Eesti Vabariigile kolmekümneks aastaks vajalikku raha, küsib Neivelt.

Arvo Junti sõnade kohaselt on pikalaenupanga asutamiseks vajalike materiaalsete vahendite leidmiseks mitu varianti. Kust raha leitakse, on kokkuleppe küsimus, ja sellise mehhanismi väljatöötamine on riigikogu liikmetest moodustatava kogu või grupi ülesanne, rääkis Junti. Ühe näitena nimetas ta väärtpaberite müümist.

Junti sõnas, et üks pikalaenupanga osanik peaks olema riik. Ta ei pidanud aga õigeks, et riigi osalus ületaks 50 protsenti.

Eesti Investeerimispanga president Härmo Värk ütles, et kui räägitakse laenuressursist üle kümne aastase pikkusega, siis on sellist ressurssi mujalt maailmast võimalik saada ainult valitsuse garantiiga.

«Kas selle ressursi laenamiseks ja suunamiseks erinevatesse sfääridesse on vajalik moodustada eraldi pank, on kaheldav,» lausus Värk.

Riigikogu esimees Toomas Savi suunas liberaal-tsentristliku fraktsiooni esitatud otsuse eelnõu majanduskomisjoni, kes peab otsustama, mis eelnõuga edasi teha.

Kui riigikogu peaks võtma pikalaenupanga otsuse eelnõu vastu kevadel, siis peab Arvo Junti reaalseks, et pank alustab tegevust 1. jaanuaril 1997.