Venelased oskavad Eestiga osavalt kaubelda

Mats-mats, matsus viht Vene tähtsate asjameeste turjal. Kull-kull, voolas mõnusalt jahe kesvamärjuke ihu ja vaimu turgutuseks ja südamliku jutuajamise paremaks sujumiseks. Hiljem tulid raha ja kaubad, mida ametlikke kanaleid pidi suheldes polnud ka järgneva viisaastaku lõpuks lootust saada. Rahul olid kõik pooled. Nii aeti asju vanal nõukogude ajal.

Tänapäeval käib asjaajamine mõneti teisti. Juhtub, et eestlased saavad väikestviisi pügada, ise aga tunnevad, et kauplemisel kasud sees olid. Viimase õppetunni andis läinud nädalavahetusel küllaltki esinduslik Vene delegatsioon. Leningradi oblasti ja Sankt Peterburgi kõrgemaid ametnikke, ettevõtete juhte ja erinevate ametkondade tegelasi ajas Eestisse mõni suurem mure. Üks neist oli kindlasti Leningradi oblasti põlevkivitootmises tekkinud kriis, kuna Eesti loobus sealt põlevkivi ostmast. Tuli kohale delegatsioon ja lahendas küsimuse paari päevaga.

Põlevkivitarned Eestisse lõppesid möödunud aastaga Eesti Energia kaljukindla soovi tõttu viia ettevõtetevahelised suhted rahalisele arveldusele. Seni reguleeris pooltevahelisi suhteid barterleping: Eestisse põlevkivi, Venesse elekter.

Selleks, et nii lühikese ajaga ja nii edukalt küsimusi lahendada, tuleb luua soodus taust ja teha omapoolseid väikesi järeleandmisi. Eesti poole pehmendamiseks põlevkiviküsimuses hakkasid ühel päeval piiril kinni jääma autod. Kõik kogu riigis valutasid pead, transpordifirmade juhtidest valitsusametnikeni välja. Kohe päris tõsine üleriigiline eriolukord. Seda enam rõõmustas eestimaalasi Vene delegatsiooni liikme, hr ?amahhovi lubadus, et segadused Vene tollis lõpevad kõige lähemal ajal.

Kuidas ka ei mõõdaks, vahe Jupiteri ja härja vahel jääb igavesti sama suureks. Kindlasti aga aitab tugevama õigusest tulenevaid tagajärgi vältida või vähemalt leevendada senisest tugevam lobby partneri juures. Hetkel tundub, et Moskvas on Eestile negatiivne lobby tugevam kunagiste interliikujate ja poliitiliste väljasaadetute toel, kel on suhteliselt soojad suhted võimuorganitega.

Eesti ettevõtjad peavad meelde tuletama need nõksud ja nipid, mis veel hiljuti mitmele neist kasu tõid. Millegipärast on praegu moes rääkida rohkem tulevasest tormilisest majanduskoostööst Euroopaga, kuid siiani ei oska Äripäev nimetada Eestis ühtegi meest/naist, kes oleks Euroopaga äri ajades rikkaks või vähemalt miljonäriks saanud. Enamik Eesti suurärimeeste rahast on saadud ärist Venega.

Kindlamate ja stabiilsemate suhete aluseks on näiteks ühisettevõtlus. Majandustegevust piiravate otsuste vastuvõtmisega ei kipu mõistlik inimene kätt omaenese firma vastu tõstma. Eesti Gaasil läheb Venega äri ajamine ilmselt hästi, kui otsustada kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuva kasumi põhjal. Pealegi ilmutasid kohalkäinud Vene külalised huvi mööblitööstuse ja turismi vallas võimaliku ühistegevuse vastu.

Äripäev on vaba ihalusest nõukogude aja ja tolleaegsete kommete järele. Siiski jääb mõni naaber meile ka tulevikus piisavalt suureks, et temast üle ulatuks vaatama.