Kunagi kohtusid jänes, hunt ja kaelkirjak. Kõigil oli kõht väga tühi. Otsustati, et see, kes räägib anekdoodi, mis kas või ühte kuulajat naerma ei aja, see süüakse ära. Jänes, vaeseke, jutustas esimesena. Hunt naeris kõhu krampi, kaelkirjak aga jäi surmtõsiseks. Jänes söödi ära ja mindi edasi. Kahe kilomeetri pärast hakkas kaelkirjak naerma. Hunt küsima, mis naerad? Kaelkirjak vastu, et naljakas anekdoot oli.
Sedakorda on nn pikkade juhtmetega kaelkirjaku rollis Eestis tegutsevad kütusefirmad, kes tõstsid bensiinihinda alles praegu, samas kui Eesti Statoili turundusjuhi Marko Alliksoni sõnul on kõrgoktaanilise kütuse hind tõusnud maailmaturul juba veebruarist kuni tänaseni 50%. Kütusehinna tegeliku tõusu taga Eestis on Äripäeva arvates kütusefirmade liigne häbelikkus, mis ei luba selgelt välja hõigata: soovime suurendada kasumit.
Hindade tõstmiseks oli ka tagumine aeg, sest viimased uudised pajatavad juba naftahindade langemisest samal maailmaturul. Samuti on soodus aeg tõsta hinda, sest soojemad ilmad meelitavad talvel seisnud autod taas teedele, st nõudlus kasvab.
Kasumi suurendamise soov oli osati ka eelmise aasta lõpus toimunud bensiinihinna tõusu taga, mil mitmed kütusefirmad põhjendasid hinnatõusu aktsiisimaksu kolmekordse tõusuga, müüsid ise aga samal ajal enne aktsiisitõusu kokku ostetud odavamat bensiini.
Jänese roll jääb klientide kan-da, kes lisasendid liitri eest oma taskust bensiinimüüja taskusse panevad. Hinnad maailmaturul kord tõusevad, kord langevad. Äripäevale ei meenu, et kohalikul turul oleks kajastunud ka maailmaturu langevad trendid. Pigem eelistavad kütusefirmad hankida küll odavamat kütust, kuid müüa seda juba saavutatud hinnatasemel. Saab vast kõige lähemas tulevikus näha, kas lähevad tõeks AA-Tradingu peadirektori Heiti Hääle sõnad, et kui bensiini hind langeb Euroopa turul, siis langevad hinnad ka Eestis.
Kütusehindade tõstmine erinevates firmades taas ühel ja samal päeval enam-vähem ühepalju ei pruugi veel tähendada kartellikokkulepet. Konkurentsiameti peadirektor Peeter Tammistu lubab asja jälgida, kuid kiireid otsuseid mitte teha. Eks ta oma näpud selle leivaliidu looga pisut kõrvetas. Samas arvab ta tagasihoidlikult, et «tegelikult on bensiini ja leiva hinna tõusus ühiseid jooni». Jälgimine võtab aga kõvasti aega, sest vaevalt istusid õlihiiud pidulikult Raekojas ja allkirjastasid dokumendi pealkirjaga «Kartellileping».
Ainukesena jäi seekordsest hindade tõstmisest kõrvale Lukoil. Ilmselt pole info maailmaturu hindadest veel nendeni jõudnud. Lukoili asemel aga oodanuks hoopiski EK tanklates müüdava bensiinihinna muutumatuks jäämist. Muidu jääb kuidagi sant tunne, et Eesti riik kui EK omanik on otseselt huvitatud inflatsiooni kõrgest tasemest.
Edaspidi tasuks kütusefirmadel üle saada valehäbist ja teatada juba enne hinna tõstmist, et selle tingib firma kasumiplaan. Siis vast jääb kuulmata maailmaturu-jutt jms, samuti nagu keegi ei kõnele näiteks hotellihindade või restoranipraadide hinnatõusust.