• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,08%39 752,94
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,35
  • 22.04.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas Vene agressioon Eesti vastu on tõenäoline?

Ei tahaks küll praegust olukorda kommenteerida, kuid vaatame, mida siiski näitab Eesti ja Venemaa suhete reaalne ajalugu. Sellest tulenevalt tuleb meil pidevalt tegeleda oma riigi kaitsmisega. Eesti riigikaitse ülesehitamise eesmärk on agressiooni ärahoidmine. Seda on võimalik teha ainult läbi selle, kui potentsiaalne vastane rünnakut kavatsedes saab aru kaotuste suurusest ja loobub seetõttu rünnakust. Maailmapraktikas on tavaliselt 10 protsendi suurused kaotused elavjõus ja tehnikas sellised, mis sunnivad kallaletungijat plaanitavas rünnakus kahtlema. Üle 30 protsendi võimalikke kaotusi sunnib tavaliselt rünnakust loobuma.
Täna T?et?eenias toimuv on meid veennud, et väikeriik suudab oma iseseisvuse eest võidelda piisavalt pikka aega. Juhul kui me ise ei taha ennast kaitsta, siis ei aita meid ei jumal ega ka meie NATO-sõbrad.
Meil on neli prioriteeti. Jalaväepataljonid vajavad kerge soomusega transportööre ja paremaid sidevahendeid. Vaja on ka tanki- ja õhutõrjerelvastust. Õhu-tõrjerelvade alal tuleb panna eriline rõhk kergetele kaasaskantavatele raketikomplektidele, millest meile tuntumad on Stinger-, Igla- või Strela-tüüpi raketikomplektid. Oluline on ka õhutõrje raskekuulipildujate ja kiirlaskekahurite hankimine.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Suudame ennast kaitsta relvajõudude, rahva tahte, majanduse ja välissuhete kogumi abil. Välispoliitilised sidemed ja suhtumine meisse mujal maailmas loovad olukorra, kus meile ei tuldagi kallale. Reaalne on selline seis, kus meile kallaletungimist ei peetaks otstarbekaks isegi siis, kui seda väga tahetaks. Venemaa ametlikust kaitsekontseptsioonist ei saa küll kusagilt välja lugeda, et ta kavatseks meile kallale tungida. Ning ma usun, et juba praegu on lääne ja Venemaa vahel olemas meie osas vaikne kokkulepe, mis otsese agressiooni välistab.
Meie kaitsekulutused on igal juhul kaks korda väiksemad kui Lääne-Euroopas ja USAs. Kui on loomisel oma relvajõud, siis peaks kaitsekulutuste osakaal olema vähemalt üle kolme protsendi sisemaisest kogutoodangust.
Iseasi muidugi, kuidas seda raha kulutatakse. Hädavajalik on paigutada raha inimestesse, mitte hakata ostma ülikallilt meie oludesse sobimatuid relvi.
Raha tuleb kulutada elanikkonna kaitsevalmiduse tõstmisele, tingimuste parandamisele kaitseväes, sinna üliõpilaste ja kõrgema haridusega inimeste kaasatõmbamisele, professionaalsete sõjaväelaste arvu suurendamisele.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele