Pangalaenuga korteri ostmine

Koos pikaajaliste ja madalama protsendiga eluasemelae-nude turuletulekuga muutub meilgi võimalikuks maailmas levinud praktika, kus kodu soetatakse pangalaenu abil.

Kõige sagedamini saab laenu taotlejale takistuseks aga piisava sissetuleku ja aktsepteeritava tagatise puudumine, või ei suuda ta täita omafinantseerimise määra.

Kui laenu tagatiseks jääb vaid ostetav korter, peab laenuvõtja ise välja käima ligikaudu kolmandiku korteri ostusummast. Kui leidub aga soliidseid lisatagatisi (muu kinnsvara, hooned, ehitised) või käendajaid, võib pangast laenuks saada ka kuni 90% korteri ostusummast.

Lisaks laenu kustutamise eest makstavale intressile ja lepingutasule peab laenutaotleja arvestama veel mitme suurema kuluga. Kõigepealt tuleb lasta kinnisvarabürool hinnata laenu tagatisvara väärtus, sõlmida tagatisele kindlustusleping ning tasuda notaribüroole tagatise vormistamise eest. Kõik see kokku võib röövida veel mitutuhat krooni. äp

? täidetud laenutaotlus (panga blanketil);

? maksuametile esitatud tuludeklaratsiooni koopia (maksuameti kinnitusega) viimase täisaasta tulude kohta ja tõend maksuvõlgnevuste puudumise kohta;

? palgatõend (12 viimast kuud);

? dokumendid muude regulaarse iseloomuga sissetulekute kohta (kehtivad rendilepingud, aktsiaseltsi üldkoosoleku otsus dividendide maksmise kohta jms);

? ostetava objekti hinnapakkumine;

? omandust tõendav dokumentatsioon (hooneregistri õiend, väljavõte kinnistusraamatust)

? hindamisakt (panga poolt aktsepteeritud kinnisvarafirmalt)

? kindlustuspoliis (panga poolt aktsepteeritud kindlustusfirmalt)