Tolliamet esitab kriminaalasja Eesti Kütuse vastu

Tolliameti peadirektor Rein Talvik rääkis, et kütus peeti kinni eelmisel nädalavahetusel Rakveres. Tema kinnitusel oli kütuse tegelik ostja riigile kuuluv Eesti Kütus.

Äripäeva andmetel oli kinnipeetud kütusekogus 57 tsisterni kütust, kokku 3000 tonni bensiini A-76 ja A-92 ning diislikütust.

«Eesti Kütus üritas kütust sisse tuua varifirma sildi all ja mitte maksta aktsiisi- ja käibemaksu,» lausus Talvik. «Kui me poleks sellele Rakveres peale saanud, oleks kütus haihtunud, nagu Termoilis juhtus.»

Järvelille sõnul on maksuametil kaks alternatiivi -- kas nõuda raha Eesti Kütuselt sisse pankrotimenetluse või täitevameti kaudu. Ta märkis, et maksuamet püüab esialgu Eesti Kütuselt raha osade kaupa kätte saada. «Ebareaalne on kogu raha korraga kätte saada,» lausus Järvelill. «Siis läheks Eesti Kütus pankrotti, katsume osade kaupa.»

Eesti Kütuse võlg maksuametile hakkas kogunema 1993. aastal. Praegu koosneb see käibe- ja tulumaksu intressidest.

Eile toimus valitsuskomisjoni istung, kus oli küsimuse all käibe- ja aktsiisimaksu petturluse väljaselgitamine. Mootorikütuse aktsiisist on eelarvesse laekunud selle aasta esimese viie kuuga vaid 19,1 protsenti plaanitust. Käibemaksu laekus kavandatust samuti vaid 32,9 protsenti.

«Mootorikütuse aktsiisi halvast laekumisest on tingitud ka käibemaksu halb laekumine,» kinnitas rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant. «Meie kavandatu järgi oleks pidanud kütuse aktsiisist laekuma üle poole rohkem, mis teeb 125 miljonit krooni. Kui sinna lisada ka käibemaksu petturlus, mis sellega kaasneb, teeb see 300 miljonit krooni alalaekumist ainuüksi kütuse pealt.»

Ekspertide hinnangul moodustab illegaalne kütuseäri Eestis kuni kolm neljandikku kogu kütuseturust. «Sellega on tegelenud väga suured firmad, kavas on see äri täielikult kinni panna,» lausus Pant. ÄP