Tolliamet esitab kriminaalasja Eesti Kütuse vastu

Tolliameti peadirektor Rein Talvik rääkis, et kütus peeti kinni eelmisel nädalavahetusel Rakveres. Tema kinnitusel oli kütuse tegelik ostja riigile kuuluv Eesti Kütus.

Äripäeva andmetel oli kinnipeetud kütusekogus 57 tsisterni kütust, kokku 3000 tonni bensiini A-76 ja A-92 ning diislikütust.

«Eesti Kütus üritas kütust sisse tuua varifirma sildi all ja mitte maksta aktsiisi- ja käibemaksu,» lausus Talvik. «Kui me poleks sellele Rakveres peale saanud, oleks kütus haihtunud, nagu Termoilis juhtus.»

Talvik ütles, et kriminaalasi Eesti Kütuse vastu algatatakse lähipäevil. «Meile on selge, et Eesti Kütus kasutab varifirmasid salakütuse sissetoomiseks,» lisas ta.

Kütuse tõi Eestisse riiulifirma AS Espigor, mis on registreeritud Tallinnas ühes Pinna tänaval asuvas korteris. Lepingule Espigoriga kirjutas alla üks Eesti Kütuse tegevjuhte. Espigoril on kahe kuu pikkune ajutine tegevuslitsents aktsiaseltsi põhikirja muutmiseks.

Sama käekirjaga tegutsesid ka Termoili ja Petkami terminaalides tolli kätte sattunud kütust vedanud ASid Parevek, Vegelar ja Amenom. Vegelar ja Amenom olid registreeritud samuti Pinna tänava korteri aadressil.

Eesti Kütus tahtis osta endale kütust, mis oli tolli poolt arestitud, väitis riigifirma peadirektor Toomas Saks. Tema sõnul leidis toll, et kütust võib osta ja Eesti Kütus on selle pealt kõik maksud tasunud.

See, et soovisime kütust osta, on loogiline, kuna arestitud kütus oli Eesti Kütuse terminaalis, kinnitas Saks.

«Ma ei oska küll öelda, millest on põhjustatud süüdistused,» kommenteeris Saks. «Eesti Kütus pole seotud mingi varifirmaga, see on täielik jama.»

Eesti Kütus on maksuameti üks suuremaid võlglasi, kinnitas maksuameti peadirektor Kalev Järvelill. Eesti Kütus on maksuametile võlgu 35 miljonit krooni.

Äripäeva andmetel kavatseb maksuamet teha Eesti Kütusele ka pankrotihoiatus. Homme saadab maksuamet Eesti Kütusesse oma revisjoni.

Järvelille sõnul on maksuametil kaks alternatiivi -- kas nõuda raha Eesti Kütuselt sisse pankrotimenetluse või täitevameti kaudu. Ta märkis, et maksuamet püüab esialgu Eesti Kütuselt raha osade kaupa kätte saada. «Ebareaalne on kogu raha korraga kätte saada,» lausus Järvelill. «Siis läheks Eesti Kütus pankrotti, katsume osade kaupa.»

Eesti Kütuse võlg maksuametile hakkas kogunema 1993. aastal. Praegu koosneb see käibe- ja tulumaksu intressidest.

Eile toimus valitsuskomisjoni istung, kus oli küsimuse all käibe- ja aktsiisimaksu petturluse väljaselgitamine. Mootorikütuse aktsiisist on eelarvesse laekunud selle aasta esimese viie kuuga vaid 19,1 protsenti plaanitust. Käibemaksu laekus kavandatust samuti vaid 32,9 protsenti.

«Mootorikütuse aktsiisi halvast laekumisest on tingitud ka käibemaksu halb laekumine,» kinnitas rahandusministeeriumi kantsler Enn Pant. «Meie kavandatu järgi oleks pidanud kütuse aktsiisist laekuma üle poole rohkem, mis teeb 125 miljonit krooni. Kui sinna lisada ka käibemaksu petturlus, mis sellega kaasneb, teeb see 300 miljonit krooni alalaekumist ainuüksi kütuse pealt.»

Ekspertide hinnangul moodustab illegaalne kütuseäri Eestis kuni kolm neljandikku kogu kütuseturust. «Sellega on tegelenud väga suured firmad, kavas on see äri täielikult kinni panna,» lausus Pant. ÄP