- OMX Baltic0,5%300,27
- OMX Riga−0,28%888,37
- OMX Tallinn0,26%2 063,91
- OMX Vilnius0,32%1 207,77
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 1000,4%8 976,89
- Nikkei 225−0,28%39 459,62
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,37
- OMX Baltic0,5%300,27
- OMX Riga−0,28%888,37
- OMX Tallinn0,26%2 063,91
- OMX Vilnius0,32%1 207,77
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 1000,4%8 976,89
- Nikkei 225−0,28%39 459,62
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prantsuse valitsus on 80 km Pariisist edelas välja valinud koha pealinna kolmanda rahvusvahelise lennuvälja rajamiseks. Koha uue lennuvälja jaoks asukohaga Beauvilliers'is Chatres'i lähedal valis välja tanspordiministeeriumi komitee. Ehitustööd ei alga enne 2015. aastat.
Lennuväli läheb esialgseil hinnanguil maksma 10--20 miljardit dollarit. Praegu on Pariisil kaks rahvusvahelist lennujaama -- Orly's, 10 kilomeetrit Pariisist lõunas ning Charles de Gaulle'i lennuväli Roissy's pealinnast põhjas. Viimase elanikud on sealjuures avaldanud korduvalt rahulolematust müra ja õhusaaste üle, mis lennuväljaga kaasneb. Samas arvatakse, et kolmanda lennuvälja rajamise asemel oleks mõistlikum Roissy lennuvälja laiendada. Reuter-ETA
Saksa parlament andis loa alustada tööd ülikiire reisirongi Transrapid väljatöötamist. Rong sõidukiirusega kuni 500 km/h peaks hakkama sõitma Berliini ja Hamburgi vahel 2005. aastal. Rong läbiks 297kilomeetrise vahemaa umbes tunniga, tehes tee peal kolm peatust. Praegu kulub Hamburgist rongiga Berliini sõitmiseks kolm tundi.
Saksa roheliste partei peab 8,9 miljardit Saksa marka maksma minevat projekti raharaiskamiseks ning on lubanud alustada selle vastu võitlust. AP - BNS
Kolmapäeval jõustus Balti transiidileping, millega Balti riigid tunnustavad vastastikku transiitveostega seotud tollidokumente, tollipitsatite jäljendeid, tollitõkendeid ja -formaalsusi. Lepingu põhimõte tähendab kaubadeklaratsiooni kaubaga koos liikumist üle tollipiiri ja selle tunnustamist siseriikliku tollidokumendi koostamise alusena teises Balti riigis.
Kui seni liikusid kaubaga koos kauba veodokumendid, siis nüüd ka kaubadeklaratsioonide eksemplar 4 või selle mõlema külje koopia, mis on tollis märgistatud võrdväärselt originaaliga. Eksportöörile-deklarandile ja deklaratsiooni täitjale lisandus alates 12. juunist kohustus kõigil juhtudel, kui kaup liigub autotranspordiga Eestist Lätisse, Leetu või läbi nende kolmandatesse riikidesse, lisada tollile aktsepteerimiseks esitatava kaubadeklaratsiooni komplektis lisaeksemplar 4 kas ühes või kahes eksemplaris.
Kui kaup läbib Eestit tollitransiidina, siis koostatakse selle kohta Eestisse saabumisel transiidideklaratsioon. Kauba saabumisel Eestisse Lätist on sellel kaasas Lätis või Leedus tehtud kaubadeklaratsiooni lisaeksemplar. Kui kauba ja dokumentide õigsuse suhtes ei teki kahtlusi ning veoki lastiruum on tõkendatud Läti või Leedu tolliplommiga, võib kaubadeklaratsiooni eksemplari võtta aluseks Eesti siseriikliku transiidideklaratsiooni või kaubadeklaratsiooni koostamisel. BNS
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele