Eesti investeerimispositsioon negatiivne

Negatiivse netoinvesteerimispositsiooni (RIP) põhjustas Krooni sõnul pikaajaliste välisnõuete ja -kohustuste saldo, mis oli 11,7 miljardi krooni ulatuses negatiivne. Samas oli Eesti lühiajaline RIP 8 miljardi krooni ulatuses positiivne. RIP on riigi kõigi majandussektorite finantsvälisnõuete ja -kohustuste konsolideeritud koondbilanss mingi kindla kuupäeva seisuga. Klassikalisest bilansist erineb RIP selle poolest, et arvestusest jääb välja Eestis asuv residentidele kuuluv reaalvara ja omakapital.

Eesti Panga infoosakonna juhataja Kaupo Pollisinski sõnul on RIPi koostamine maailmapraktikas rakendunud alles 1990. aastate alguses ning talle on rahvusvahelise valuutafondi poolt antud soovitav iseloom.

Endistest liiduvabariikidest on Eesti esimene ja seni ainuke, kes hakkas RIPi koostama.

Kui riigi välisnõuded ületavad väliskohustusi, on RIP positiivne, vastupidisel juhul negatiivne.

«On võimatu öelda, kas negatiivne RIP on halb või hea. Maailma arenenud riikide hulgas on mõlemaid näitajaid,» lausus Kroon.

Jaapanis ja Saksamaal on näitaja positiivne, Ameerika Ühendriikides ning Suurbritannias negatiivne.

1996. aasta esimese kvartali seisuga Eesti majandussektoris tervikuna välisvõlga ei olnud, lausus Kroon. Kuigi valitsussektori võlg ulatus ligi 2,9 miljardi kroonini, kompenseeris selle ülejääk teistes sektorites, lisas ta.