Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lepikson sihib kõrgele

    RASi EMEX direktori asetäitja Mari Raski sõnul oli Lepiksoni ajal puhkamine tabu ja inimest, kes suvatses kuuks ajaks suvepuhkusele minna, pidas peadirektor tööpõlguriks. Rask meenutab üht laevareisi äripartnerite juurde Saksamaal. «Võis näha, kuidas inimene (Lepikson -- toim) lihtsalt kukkus kokku ja muutus apaatseks,» räägib Rask. «Kui siis telefon helises, sest töö juures oli mingi küsimus tekkinud, oli näha, kuidas ta ärkas ellu, hakkas helistama, koostama kirju, fakse saatma, ta silmad läksid särama.»
    Lisaks tööle on veel kaks asja, millest töönarkomaan Lepikson kirglikult lugu peab -- autoralli ja head autod. «Vaata, kuidas ta kurvi võttis, kuidas kõik kivid lendavad,» süveneb Lepikson telepilti kui kirurg opereeritavasse.
    Viimase nelja aasta jooksul on Lepikson testinud enam kui paarikümmend autot. Tema lemmikmark on Mercedes-Benz. Lepikson haarab riiulist värske autoajakirja ja näitab Mercedese uut dzhiipi, mille tootmine algab järgmisel aastal Ameerikas, kavatsedes ka endale ühe sellise kohe osta. Samal päeval on ta saanud «kurvasilmse» männirohelise Mercedese omanikuks.
    Üks Lepiksoni noorpõlvesõber teatab, et kui kümme aastat tagasi oleks keegi talle öelnud, et Lepiksonist saab Eesti majanduse juhtfiguure, poleks ta seda uskunud.
    Helikassetitehase peainseneri kohalt otsustas Lepikson konkureerida väliseestlasele Heldur Tõnissonile kuulunud metallifirma Avantek direktoriks. Tõnisson võttiski ta tööle, kuid kahe aasta pärast läksid mehed kapitaalselt tülli. «Siis tulid räiged tembud mõlemalt poolt,» tunnistab Lepikson.
    Tema sõbrad iseloomustavad Lepiksoni kui väga jäärapäist vaidlejat. Kui temaga vaielda ja arvamused lähevad risti vastu, räägib ta teinekord ka autoraadiost üle, väidab üks ta tuttavaid.
    Vastuolud Avantekis tekkisid Lepiksoni sõnul sellest, et ta leidis firmajuhina, kui omanik on loonud firma, siis firma rahakott saab tema omaks alles pärast kasumi väljajagamist. Tõnisson ajas taskud sassi, väidab Lepikson.
    «Aga mul oli hea õpetaja ja ta ei väärinud ka halba õpilast, pealegi ei ole mul õppeedukusega kunagi probleeme olnud,» armastab Lepikson öelda. Milliseid allapoole vööd lööke vastastikku kasutati, sellest Raua-Roberti hüüdnime saanud Lepikson aumehena vaikib.
    Tõnissoni plaan ei näinud ette, et Lepikson tema vastu ta enese relvaga võitlema hakkab, ja ta püüdis ka pärast lahingu lõppu kohtuasja algatada, kuid õige pea Shveitsis elav vanahärra loobus.
    Lepikson väidab, et direktori amet Avantekis teda miljonäriks ei teinud. Avantek tegeles vanametalliga, oma äri alustas Lepikson alumiiniumiga.
    Lepiksoni sõnul juhtus, et sõber, kes selle äriga tegeles, jättis Ameerikasse sõites firma juhtimise tema hooleks. Alumiiniumitonne Tadzhikistanist liigutatakse juba üle nelja aasta ning firma käive ulatub Lepiksoni kinnitusel kümnetesse miljonitesse USA dollaritesse.
    Kasuminumbrist Lepikson rääkima ei soostu. «Firmast võetakse raha välja siis, kui seda on vaja, ja vastavalt sellele olen deklareerinud ka tulusid,» ütleb ärimees tagasihoidlikult.
    Lepikson on juba mitu aastat deklareerinud üle kahe miljoni krooni suurust üksikisiku tulu. Kuna alumiiniumiäri toimib praegu iseenesest ja nõuab vaid aasta lõpus uute lepingute sõlmimisel osalemist, kavandab ta rahutu hingena järgmisi ettevõtmisi.
    Tallinna äriregistris on Lepiksoni nimel kaks firmat, investeeringutega tegelev 400 000kroonise põhikapitaliga AS R. Lepikson Invest ja 500 000kroonise põhikapitaliga TAZ Partnerite AS, mis kavandab puisteainete terminaali ehitamist Muuga sadamasse.
    Kinnisvaratehingutesse pole Lepikson veel sukeldunud, kui välja arvata maatüki omandamine Maarjamäe kaldapealsel. Praegu elab ta koos abikaasa ja 12aastase pojaga Meriväljal, varem Jaan Taltsile kuulunud majast ümberehitatud eramus.
    «Ta on mulle päris muredevaba elu pakkunud,» tunnistab abikaasa Ene. Samas on ta pidanud õppima loobuma pidudest, mida mees peab ajaraiskamiseks, ja perekondlikest puhkusereisidest. Ene Lepikson heldib, kui räägib, kuidas mees hoolitseb ta ehetekollektsiooni eest ning kui sageli ta lillesülemiga koju tuleb.
    Robert Lepikson on kindlal seisukohal, et oma järeltulijatele ei ole vaja jätta hirmsat rahahunnikut, piisab, kui lastele on oma elukoht tagatud.
    «Iga inimene peab raha ikka ise tegema, sest mis kergelt tuleb, see kergelt läheb,» leiab pereisa.
    Oma töökuse omandas Lepikson isalt. Heino Lepikson on 82aastane professor, kes töötas üle veerandsaja aasta TPI teadusala prorektorina.
    «Ta on kaunis naljakas kuju, kõrgema kooli lõpetas Prantsusmaal, ja püüdis Euroopa inimese värki ka igasse nõukogudeaegsesse tudengisse süstida, alates sellest, kuidas tuleks veini juua,» räägib Lepikson.
    Õppejõu pojana tundis Lepikson end TPIs üsna ebamugavalt. Viiendal kursusel taheti teda puudumiste tõttu koguni ülikoolist välja visata, kuna aga juba enne eksamite algust olid tal kõik arvestused ja enamjagu eksameid tehtud, rohkem sellest ei räägitud.
    Ene Lepikson meenutab, et noor elektroonikatudeng pani teda kogu aeg naerma. «Ta oli hiiglasuur mees ja kui ta meile koridori peal vastu tuli, oli ta alati mõne hästi lühikese sõbraga,» jutustab ta. «Kui ma küsisin, miks sa käid niimoodi küür seljas ja löta-löta, vastas ta, et ei saa teisiti, keegi ei kuule ju muidu, kui ta seal üleval räägib.»
    Viimasel ajal on Lepiksoni jutt muutunud üha enam taganõutavaks. Tiit Vähi kutsus Lepiksoni juba aastate eest nõu andma. «Siis ma andsin talle nõu ja ta pakkus mulle EMEXi ülesehitamist,» räägib Lepikson.
    Eesti üks kirglikumaid metalliärimehi Rein Kilk hindab Lepiksoni metallipoliitikat kõrgelt. «Süsteem toimib ju siiamaani,» ütleb Kilk. «Enne Lepiksoni tegutsema hakkamist oli kogu metalliäri põranda all.»
    Mari Rask, kes töötas Lepiksoniga koos ka Avantekis, märgib, et millegi ülesehitamine pakub Lepiksonile rahuldust. «Olukorras, kus ei ole enam oluline, kas teenid 1500 või 10 000 krooni, on väga raske ühest motivatsiooni otsida,» ütleb Lepikson ise.
    Abikaasa Ene arvab, et rabelema sunnib meest ka vajadus tunnustuse järele. Koonderakonna linnapeakandidaat väidab, et ta ei kipu üldse meeriks, kuid soostub, et kui ta selles ametis oleks, ei suudaks ta suud kinni hoida.
    Korruptsioon on inimlik, mitte erakondlik nähtus, meeldib Lepiksonil rõhutada. Kaitseministeeriumi kantslerina vaidles ta inglastega Katarina kai pärast ja kakles Dekoili rendilepingu üle. Linnapeana ei saaks ta jätkata koostööd ametnikega, kes veel 1995. aastal on rentinud äripindu hinnaga viis krooni ruutmeeter, väidab Lepikson.
    «Kõik on korduvalt küsinud, kui suure summa mina oleksin nõus vastu võtma, ja ma ei ole arvutustes kusagile jõudnud,» tunnistab ta.
    sündinud 14. juunil 1952
    abielus, poeg
    1980. a lõpetas TPI elektriinsenerina
    1980--1985 ETKVLi konstrueerimisbüroo konstruktor
    1985--1990 töötas Tallinna helikassetitehases
    1990--1992 firma Avantek direktor
    1992--1995 RASi EMEX peadirektor
    1995 kaitseministeeriumi kantsler, seejärel peaministri nõunik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Järjest kõrgenev intressimäär jahutab USA eluasemeturgu
Ameerikas lähenevad hüpoteeklaenude intressimäärad 7% juurde, mis on kõrgeim alates 2007. aasta kriisist, vahendab Bloomberg.
Ameerikas lähenevad hüpoteeklaenude intressimäärad 7% juurde, mis on kõrgeim alates 2007. aasta kriisist, vahendab Bloomberg.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.