26 august 1996

Parlament on võimetu

Presidendi valimine läheb tõenäoliselt valimiskogu kätte

Eile toimunud presidendivalimiste esimene voor kulges prognooside kohaselt. Kell 12:35, mil valimiskomisjoni esimees Enn Markvart alustas hääletamistulemuste ettelugemist, tekkis sumisevas Toompea saalis ja ülerahvastatud rõdul haudvaikus. Lennart Georg Meri luges Markvart 45 valimissedelilt, Arnold Rüütlit toetas 34 riigikogu liiget.

Kell 12:42 oli valimiskomisjonil valminud esimese vooru valimistulemuste protokoll. Hääletamissedeli sai 97 riigikogu liiget, kohal oli 100 rahvaasemikku. Hääletamisest võttis osa 95 riigikogu liiget. Kehtetuid hääletussedeleid oli kaks, märgistamata hääletussedelite arv oli 14.

Politoloog ja Tartu ülikooli õppejõud Rein Toomla teatas, et tema isikliku veendumuse kohaselt läheb presidendi valimine lõppude lõpuks valimiskogu kätte. «Ja seal on juba 374 saadikut ja kandidaatide arv võib ulatuda kahekümneni ning mitte keegi ei tea, kes võib sealt läbi minna,» ei soovinud Toomla riskida samas valimiste käigu prognoosimisega.

Ta avaldas arvamust, et kui presidendi valimine läheb valimiskokku, siis vähemalt esimeses voorus käiakse välja kõik tosin kandidaati, keda ajakirjandus on varem maininud.

Pärast eilset presidendivalimiste esimest vooru, kus Lennart Meri ei saanud kokku 50 häält, uskusid mitmed parlamendisaadikud, et riigikogu tunnistab täna oma võimetust täita talle põhiseadusega pandud kohustus valida uus president.

Eile pärastlõunaks oli reformierakond oma teise vooru presidendikandidaadina üles seadnud Lennart Meri ja kogunud tema toetuseks allkirjad 26 riigikogu liikmelt. Meri kandidatuuri toetasid ka Mõõdukad.

Äripäevale teadaolevalt hakkasid Eesti USA ja Kanada suursaadiku Toomas Hendrik Ilvese kandidatuuri ülesseadmiseks eile õhtul allkirju koguma Isamaaliit ja Parempoolsete saadikuühendus. Võimalik, et häälte killustamiseks valimiste teises ja kolmandas voorus toetab Ilvese kandidatuuri ka keskerakond.

Millise sammu astuvad tänastel presidendivalimistel koonderakond ja Arengupartei, pidi selguma alles öötundidel. Võimalik, et nad seavad oma presidendikandidaadina üles Toomas Savi.

Kõige tõenäolisem on, et täna jääb president valimata ja selle ülesande võtab enda kanda valimiskogu.

Politoloog Rein Toomla, kes eile enne valimistulemuste selgumist prognoosis, et Lennart Meri saab 55 häält, sõnas, et ta ei usu, et täna Meri vajalikud 68 häält kokku saab. «Ma ei kujuta ette, kust kohast Meri toetajad saaksid juurde tervelt 23 häält,» väljendas ta oma arvamust.

Toomla hinnang toimuvatele valimistele oli kehv. «Arvan, et riigikogu saab nende valimistega oma vitsad kätte ja järgmised presidendivalimised aastal 2001 tulevad juba natuke lihtsamad,» ütles ta. «Ei ole mõtet teha asju keerulisemaks, kui neid saab lahendada tunduvalt lihtsamalt.»

Toomla sõnul ei ole mõtet juuksekarva neljaks ajada, selleks on vaja parandada põhiseadust.

Kehtiva põhiseaduse ja presidendi valimise seaduse järgi võib presidendi valida kas riigikogu või valimiskogu, kusjuures viimane on Toomla sõnul tegelikult hädaabinõu juhuks, kui riigikogu ei suuda valikut teha.

Kuna praktikast tuleb aga ilmsiks, et riigikogu ei olegi suuteline valima, siis on Toomla ütlusel vaja muuta valimismehhanismi riigikogus lihtsamaks. «Seaduse loogika võiks olla lihtsalt selles, et kandidaat, kes saab riigikogus kõige rohkem hääli, osutub valituks,» leidis Toomla.

«Parlament võtab end kokku,» kinnitasid keskfraktsiooni saadikud tänase päeva üht kandvaimat versiooni. Ka isamaalane Toivo Jürgenson teatas: «Minul on lootus, et riigikogu leiab kompromissi.»

«Kui täna seatakse üles vaid Meri ja Rüütli kandidatuur, jääb riigikogus president valimata,» lisas Jürgenson. Vaadates üldist meelsust kuluaarides, on Jürgensoni sõnul Siim Kallas üks väheseid, kes võiks vajalikud 68 häält kokku saada.

Mõõdukate esindaja Liia Hänni avaldas arvamust, et täna peaksid riigikogu liikmed end kokku võtma ja lähtuma reaalsest olukorrast. «Reaalne olukord on, et Lennart Meril on enam toetajaid kui Arnold Rüütlil,» kinnitas Hänni. Merit toetas näiteks ka Sergei Issakov vene fraktsioonist.

Liia Hänni sõnas, et kui esimeses valimisvoorus oli tegu poliitilise hinnangu andmisega presidendikandidaadile, siis teises voorus peaks parlamendi liikmete põhiliseks motiiviks olema põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmine.

Maarahva erakonna esimees Andres Varik oli teist meelt. «Eesmärk on võidelda edasi kuni valimiskogusse, kus suurem arv inimesi oma arvamust saab avaldada,» ütles ta.

On veel üks optimaalne tee, millel on toetajaid, et uueks presidendiks saab Tiit Vähi ja valitsusjuhi kohale asub Siim Kallas.

Hetkel kuum