• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankurid tahavad piirata töötajate ülemeelitamist

    «Ülelöömisel pole mõtet,» leidis Hütt. «Ilmselt lepivad pangad omavahel kokku, et nad ei meelita üksteiselt kaadrit üle ja nad informeerivad üksteist, kui teisest pangast tuli keegi neile tööle.»
    Hoiupank, kes on koolitanud tellereid kõigile Eesti pankadele, esitas pangaliidule ettepaneku, et teisest pangast ülemeelitatud töötaja eest peab pank tasuma varasemale tööandjale töötaja 4--8 kuu palga. See kataks Hoiupanga esindajate sõnul töötaja koolituskulud.
    Hütt kinnitas, et selline ettepanek on võib-olla arutusel olnud, kuid pangaliidus see kindlasti läbi ei lähe. Ta lisas, et isegi ilma välismaal õppimise kogemust saamata on paariaastane töö pangas tõsine praktika, mille käigus muutub inimene kvalifitseeritud tööjõuks, kelle lahkumine on pangale tõsine löök.
    Forekspanga juhatuse esimees Ivar Lukk sõnas, et töötajate lahkumist ei saa takistada isegi siis, kui tööandja seda väga tahab. «Töötajaile tuleb luua firmas motivatsioon, et nad ei tahagi ära minna, sest muidu läheb ta niikuinii ja kõik,» lausus Lukk. «Juriidiliselt pädevalt kedagi siduda praktiliselt pole võimalik.»
    Hoiupanga ettepaneku kohta ütles Lukk, et tegemist on pankadevahelise hea tahte avaldusega. «Mingisugust pärisorjastamist ei ole, sest inimene võib minna tööle ka kolmandasse panka, kes selles leppes ei osale,» lisas ta.
    Lukk täpsustas, et kui Forekspank võtab tööle näiteks Hoiupangas väljakoolitatud telleri, siis pankadevahelise kokkuleppe korras on Forekspank valmis Hoiupangale kompenseerima telleri koolituskulud.
    Töötajate ülelöömist selline kokkulepe Luki sõnul ei peata. «Kui on ikka väga hea spetsialist, keda mul on vaja, siis ma lihtsalt arvestan sellega, et ma pean tema eest maksma,» märkis Lukk. «Kui mul on teda vaja, siis ma ostan ta ikka.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Change näitas 2021. aastal võimsat kasvu
Funderbeami platvormil kauplev Eesti krüptokauplemisplatvorm Change näitas 2021. aastal tugevat kasvu nii käibes kui ka klientide arvus.
Funderbeami platvormil kauplev Eesti krüptokauplemisplatvorm Change näitas 2021. aastal tugevat kasvu nii käibes kui ka klientide arvus.
President noppis majandusnõuniku keskpangast
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
Starship sai laenu 50 miljonit eurot
Eestlaste asutatud pakirobotifirma Starship Technologies saab Euroopa Investeerimispangalt 50 miljonit eurot rahastust teadus- ja arendustegevuste edendamiseks.
Eestlaste asutatud pakirobotifirma Starship Technologies saab Euroopa Investeerimispangalt 50 miljonit eurot rahastust teadus- ja arendustegevuste edendamiseks.