• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tselluloositehase projekt seisab investori ootuses

    Tallinna külastanud Hiina ärimeeste delegatsioon oli küll huvitatud tselluloositööstuse rajamisest Eestisse, kuid seda ei saa veel konkreetseks huviks nimetada, rääkis Agu Remmelg. Skandinaaviamaad siia tehase rajamisest ilmselt huvitatud ei ole, sest nende oma tehased töötavad alakoormusega, lisas ta. «Kõik jutud ei baseeru senini ühegi investori ettepanekul, vaid meie ootustel-lootustel,» märkis Remmelg.
    Hiljuti valmis soomlaste tasuvusuuring tehasele, mille aastane võimsus oleks 200 000 tonni tselluloosi. Kaheksa väljapakutud asukoha seas hinnati enim Paldiskit tänu jäävabale sadamale. Tehase hind oleks Remmelgi väitel ligi 200 mln dollarit ehk kaks ja pool miljardit krooni. Kui seni on Eestisse tulnud välisinvesteeringuid miljardi dollari eest, siis saada ühe projekti peale viiendik sellest on üsna raske ülesanne, sõnas Remmelg. «Riigiametite huvi on investor siia tõmmata ja see on praegu meie suurim mure,» teatas ta.
    Eestis on paberitootmiseks sobiv puiduvaru ja sel aastal on puiduvarujad nõudluse vähenemise tõttu Skandinaavias tõsistes müügiraskustes. Raiemahu kahekordset suurenemist praegusega võrreldes näeb ette ka koostamisel olev metsapoliitika. «Ametnike huvi on, et kui selle tehase saab, siis on puidu ekspordiprobleemid paugupealt lahendatud,» lausus Remmelg.
    Remmelgi kinnitusel on tselluloositehase tasuvusuuringu teinud ka lõunanaabrid. Lätlased on võtnud plaani tehase, mille aastatoodang oleks pool miljonit tonni tselluloosi ja ehitamise hind ligi pool miljardit dollarit.
    Samas ei saa öelda, et lätlased meist tehase projektiga märkimisväärselt kaugemale oleks jõudnud, ütles Remmelg.
    Lätlaste arvutused suurema tehase ehitamiseks põhinevad suurematel puiduvarudel, kuid nende projektis on arvestatud ka Lõuna-Eesti puidu kasutamist, lausus Remmelg. Tema kinnitusel on vaatamata ebastabiilsusele ka Venemaal tehtud suuri investeeringuid paberi- ja tselluloositööstusse. «Mis peaks investori Eestisse meelitama, seda pole me suutnud veel täpselt defineerida,» selgitas Remmelg.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Saarte Liinid on välisturismi kasvuks valmis
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.
AS Saarte Liinide juhatuse liikmete Villu Vatsfeldi ja Uku Madis Savisto kinnitusel on ka COVID-19 ajal jätkunud tavapärane regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, tuleviku osas ollakse aga optimistlikud ja välisturismi taastumiseks valmis.