Seaduseelnõu, mille kohaselt ettevõtte omanikele välja jagamata jäänud tulu ei maksustata, on reformierakondlase Rein Voogi sõnul nüüdseks korrastatud ja parandatud.

Voogi sõnul võib lõpmatuseni vaielda, kas ettevõtlusest saadud tulu tulumaksust vabastamine tekitab riigi eelarvesse 200 miljoni või 2,3 miljardi kroonise augu, kuid tegelikult on küsimus ideoloogias.

N-Terminaali juhatuse esimees Aadu Luukas märkis, et suhtub reformierakonna ettepanekusse positiivselt, kuna uued mängureeglid võimaldaksid suurendada ettevõtesse tehtavate investeeringute mahtu ning sellest tulenev majanduse aktiviseerimine kataks eelarvesse tekkiva augu.

«Selline otsus eeldaks põhjalikku analüüsi riigi tulude-kulude vaatevinklist,» nentis ka EK finantsdirektor Ardo Ojasalu. Tema sõnutsi ei vaataks muu maailm hästi, kui ettevõtluse tulumaks on alla 20--25%, mistõttu uus seadus põhjustaks ärimaailmas Eestile tagasilöögi. «Soliidsed ettevõtted ei oota maksuvabastust, vaid stabiilsust,» märkis Ojasalu.

Ka õliliidu tegevdirektor Mart Kutsar kinnitas, et teda kui maksumaksjat huvitab ennekõike seadusandlusalane stabiilsus.

Inn Grupi juhatuse esimehe Andres Liinati sõnul on tegemist äärmiselt radikaalse ettepanekuga, mille läbisurumiseks on vaja lisaks heale ideele ka sobivat hetke ja julgust. Eesti oleks Euroopas ainus riik, kus ettevõtlusse tehtavad investeeringud oleksid maksuvabad. Seetõttu on Liinati sõnul oluline, et makroökonoomikud ütleks, kas riigieelarvesse tekkivate aukude katmine on võimalik.

«See on küll väga huvitav, kui ärimehed riigieelarve pärast muretsevad,» naeris reformierakondlane Heiki Kranich. Ta lisas, et riigieelarve tulude poole pidev suurendamine ei ole ju eesmärk, oluline on, et riik saaks oma kohustused täidetud.

«Viie aasta pärast on see ajutine eelarve probleem, mis tulumaksu kaotamisega tekib, ületatud ning riigieelarve ja palgasaajate tulud ning üldise majanduskeskkonna jaoks on edu igal juhul suurem kui kaotus täna,» rääkis Kranich.

Lemmi Oro rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonnast nentis, et reformierakonna esitatud tulumaksuseadust on juba tükk aega menetletud, kuid rahandusministeerium ja valitsus on jäänud endiselt eitavale seisukohale. Kuigi Euroopas otseseid makse direktiivid ei reguleeri, tuleb Oro sõnul arvestada ka tavasid. «Näiteks Euroopa direktiiv, kus defineeritakse, mis on ettevõte, on ühe tunnusena nimetatud, et ta maksab ettevõtte tulumaksu,» rääkis Oro. Tema sõnul tekitaks ettevõtlusest saadud tulu vabastamine tulumaksust riigieelarvesse umbes ühe miljardi kroonise augu, kuid ei tooks kaasa oodatavaid investeeringuid: «Läänemaailmale meeldib stabiilsus.»

Kranich märkis, et see on pidetu jutt ning stabiilsuse sünonüümiks on selles kontekstis stagnatsioon. «Reformierakonna ministrid toetasid muudatust,» lisas Kranich.

Maksunõunik Enn Roose sõnul on praeguses olukorras, kus kavatsetakse tõsta mootorikütuse aktsiisi, kehtestada audio-videokassettide salvestamise maks, taaramaks, mootorsõiduki maks jne, igasugune maksude vähendamine teretulnud.

«Aga ma ei arva, et see oleks lahendus. Ettevõtlusest saadud tulu globaalne tulumaksust vabastamine on diskuteeritav,» lisas Roose.