- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kontroll Baltimaade piiridel tuleb ära kaotada
Meie lõunanaabrid sulgesid eelmise nädala lõpus rahapuuduse tõttu Eesti-Läti piiril asuva Lilli/Ugurini piiripunkti. Eesti valitsus peaks lätlaste rahamure leevendamiseks tegema Lätile ja Leedule ettepaneku muuta Balti riikide vaheline piiriületus võimalikult liberaalseks ja kaotada piirikontroll.
Äripäeva arvates ei ole kuidagi põhjendatud need raskused, millega peavad Balti riikide vahelist piiri ületavad inimesed päevast-päeva kokku puutuma.
Kolme väikeriigi omavahelise piiri ületamiseks kulub liialt palju aega, sest piiriületamise kiirus sõltub piirivalvuri või tollitöötaja hetkemeeleolust. Selleks, et piirivalvur sinusse hästi suhtuks, on soovitav kergendada oma rahakotti. Lisaks piiriületaja rahakotile väheneb ka kogu seda jama finantseeriva riigi rahakott.
Piirikontrolli kaotamine ja ühtse majandusruumi loomine toob kindlasti kaasa kolme riigi vaheliste kontaktide tihenemise ja aitab kogu regiooni meelitada senisest rohkem investeeringuid. Lääneriigid ei pea Balti riike eraldi õieti mitte millekski. Ühtne majandusruum on aga välisinvestoritele kindlasti palju atraktiivsem. Piiriületuse liberaliseerimine on kasulik ka kolme Balti riigi ettevõtetele, sest märgatavalt suurenevad firmade turustusvõimalused.
Kindlasti aitab piiridel toimuva likvideerimine kaasa ka Via Baltica projekti elluviimisele. Praeguses olukorras pole aga selle idee rakendamine võimalik, sest Balti riikide kaudu Euroopasse minek eeldab suurt kannatlikkust.
Äripäev mõistab, et piirikontrolli kaotamise osas on Balti riikidel väga raske kokkuleppele jõuda. Selle vastu on arvatavasti eelkõige Läti ja Leedu, sest mõlemas riigis on protektsionismi pooldavatel maapoliitikutel suur võim ja tegeldakse aktiivselt siseturu kaitsega.
Kolme riigi vahelise koostöö võimatust näitab ka Balti riikide vahel sõlmitud põllumajandustoodete vabakaubanduslepingu kehtimahakkamise venimine.
Oma suhtumist koostöösse näitasid lätlased sellega, et pärast vabakaubanduslepingu sõlmimist kirjutasid nad oma siseturukaitse eeskirjadesse sisse nõude, mis välistab Eesti ettevõtete võimaluse turustada põllumajandussaadusi ja -tooteid Lätis. Samuti ei võta lätlased tõsiselt hiljuti kahe riigi vahel sõlmitud merepiirilepingut.
Toimetuse arvates pea vad Eesti ja Läti lõpetama mahukate investeeringute tegemise omavahelisele piirile. Selle asemel tuleb suuremat tähelepanu pöörata mõlema riigi piirile Venemaaga.
Praegu on aga välja kujunenud sedasi, et Läti on oma peamised jõud suunanud just Eesti ja Läti vahelise piiri kontrollimisele. Läti-Vene piiri suhtuvad meie lõunanaabrid palju liberaalsemalt. Seegi näitab Läti valitsuse suhtumist kolme Balti riigi koostöösse.
Kui Eesti valitsus ei julge piirikontrolli kaotamise ettepanekuga välja tulla, siis soovitab Äripäev teha Eestil ettepanek luua ühised piiri- ja tollipunktid. Ka selle ettepaneku realiseerimine aitab kulusid kärpida ja piiri ületamist kiirendada.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele