Maailmapanga eksperdid Donald Keesing ja Andrew Singer uurisid riiklikku ekspordiabi paljudes maailma vähearenenud riikides ja jõudsid järeldusele, et riigi rahaline eksporditoetus pole tulemusi andnud.

Nende põhiargumendiks on väide, et maksumaksjate najal loodud abi pole suutnud märgatavalt eksporti suurendada ja kokkuvõttes on riik kaotanud, kuna ekspordiabiks kulutatud raha oleks saanud kasutada efektiivsetes majandusharudes paljude uute töökohtade loomiseks.

Pajula sõnul pole majanduslikku põhjendust ka majandusministeeriumi ametnike plaanil asutada Euroopa Liidult saadud raha abil ekspordi arendamise agentuur.

Selle ülalpidamiskulud peab tasuma Eesti riik, selleks on vaja jälle raha ja raha saamiseks suurendada makse, ütles Pajula.

«Majandusministeerium peaks hoolitsema ettevõtluskliima prarandamise eest,» ütles Pajula. Tema sõnul võiks majandusministeerium laiali minna, siis väheneks ettevõtjate maksukoormus ja jääks rohkem raha üle tootmise laiendamiseks ja uute töökohtade loomiseks.

Paljudes Euroopa riikides on ekspordiabi vajalik imporditollide tasakaalustamiseks, ütles Pajula. Ilma toetuseta peaksid näiteks toorainet importinud eksportijad maksma kinni ka tooraine ostmisel makstud imporditollid ja see vähendaks oluliselt eksportijate konkurentsivõimet. Kuna Eestis imporditolle pole, ei vajata siin Pajula sõnul ka tasakaalustavat eksporditoetust.

«Oleme eksporditoetuse teemaga tegelnud poolteist aastat,» ütles Harda Reedik majandusministeeriumi rahvusvaheliste kaubandussuhete talitusest. Tema sõnul toetab riik eksporti nii ekspordi krediteerimise fondi kui ka messi- ja näitusetoetuste kaudu. Ettevõtjate esitatud andmetel prognoosib majandusministeerium, et iga eelarvest eraldatud eksporditoetuse kroon teenib tulumaksuna eelarvesse tagasi 3 krooni.

Hardo Pajula sõnul on selline prognoos vähetõenäoline, kuna toetuse saamise nimel on iga ettevõtja valmis ütlema suuremaid arve. Analüüsiks peaks aluseks võtma tegelikud andmed, ütles Pajula.