Erastatavad krundid tuleb mõõdistada
Maakasutajate hulgas on levinud eksiarvamus, et maa erastatakse olemasolevate plaanide alusel. Plaanide all mõistab maja- või suvilaomanik kodus dokumentide hulgas leiduvaid jooniseid: kunagi aastaid tagasi enne maja ehitamist tehtud kruntide mõõdistusi, maja projekti esimest joonist, kus on märgitud maja asukoht ja krundi piirid, aianduskooperatiivide plaane ning sovhooside ja kolhooside maakorraldajate joonestatud maakasutusakte. Maakatastriseaduse suvaline tõlgendamine ei tohiks olla oma soovide õigustuseks.
Seaduses on kirjas: «Maa tagastamisel, erastamisel, munitsipaliseerimisel ja riigi omandisse jätmisel võib moodustada katastriüksusi ja koostada maaüksuse plaane plaani- ja kaardimaterjali alusel. Katastriüksuse moodustamine plaani- ja kaardimaterjali alusel toimub vabariigi valitsuse kehtestatud korras.»
See kord on praegu väljatöötamisel ja ennatlik oleks prognoosida selle sisu. Nii luhtuvad paljude maakasutajate lootused erastada maa praeguste dokumentide alusel.
Katastriüksuseks, mille kohta plaan koostatakse, võib olla 100 hektarit metsa, lennuväli või 600 m² suurune suvilakrunt.
On loomulik, et erastamisel või riigi omandisse jätmisel ei ole mõtet uuesti mõõdistada kõiki aastakümneid püsinud sihte ja kraave suure metsa keskel ning lennuväljade ülitäpselt ehitatud maabumisteid.
Majade ja suvilakruntide plaanidesse tuleb suhtuda aga paljudel põhjustel väga kriitiliselt.
Krundid on mõõdistatud erinevatel aegadel, kui plaanide koostamisele ja sisule kehtisid teised nõuded, mis ei vasta paljuski tänapäeva nõuetele ja vajadustele. Erinevate maamõõtjate eri aegadel koostatud plaane ei saa kõrvuti panna.
Mõnes kohas võivad krundid kattuda, teises kohas võib paberite järgi n-ö ei-kellegi-maa tekkida.
Kogu krundi uuesti mõõdistamise tingib ka seniste küllaltki leebete maakasutusnõuete eiramine. Juba ehituskrundi ettevalmistamisel läks kaduma esimene piiri tähistav vai, teine ja kolmas kadusid killustiku ja sõnniku alla ning neljanda viskasid poisikesed minema. Nii ongi krundi suurus ebamäärane. Järgnevalt kaevas kopamees maja süvendi ehitaja ettenäitamise järgi ja piiriaed ehitati naabrite teadmata. Tekkiski olukord, et krundi plaan ja tegelikkus on tundmatuseni erinevad.
Maareform ongi selleks, et määrata täpselt kindlaks, kes millist maad kasutab ja erastada soovib. See kõik on saavutatav vaid maa uue mõõdistamisega ja selleks minevate kulutustega tuleb leppida. Krundi plaan on teiste maa dokumentide hulgas sama tähtis kui pilt passis. Eesti Vabariigi passi saamisel ei pakkunud keegi koltunud lasteaiaaegset pilti, vaid ikka kõige värskemat ja ilusamat.