Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaubamärgi kaitse lasub ettevõtja õlgadel
Patendibüroo Käosaar & Co tegevdirektori Jüri Käosaare sõnutsi on ärinime taotleja enda mure teada saada, kas tema taotletav kaubamärk juba eksisteerib või mitte.
«See on täiesti vale jutt,» lausus Tallinna linnakohtu äriregistri juhataja Jüri Mesipuu. Ta lisas, et äriregister kontrollib eranditult iga kande puhul ärinime ettevõtteregistri nimekorraldaja juures.
«Nimekorraldaja annab meile teada, kas sellise nimega firmasid on varem registreeritud, kas on sarnaste nimedega äriühinguid, kas on kaubamärk registreeritud jne,» rääkis Mesipuu.
Ta lisas, et teise kontrollallikana kasutavad nad 1996. a väljastatud patendiameti ametlikku väljaannet, kus on registreeritud kauba ja teenindusmärkide sõnaliste elementide tähestikloetelu.
Peep selgitas, et probleem ei ole tegelikult mitte äriregistri töös, vaid patendiametis, kus kaubamärgi kaitstus hakkab toimima alles tagantjärele, nt kahe aasta pärast.
Ettevõtteregistri nimekorraldaja Riina Kiisi sõnul oli ärinime kaubamärgiline kaitse mõni aeg tagasi väga terav probleem, kuna äriseadustiku järgi peab äriregistri pidaja kontrollima, et ärinimes ei kasutataks Eestis registreeritud kaubamärgis kasutatavat nime omaniku loata.
«Aga kaubamärgi registrit, kust seda kontrollida, meil ei olnud,» selgitas Kiis. Tema sõnul varjas patendiamet registreeritud kaubamärke kiivalt ja nad nägid tõsist vaeva, et saada endale kaubamärgi registrit. «Ent nüüd on see olemas ja me kontrollime selle järgi,» märkis Kiis.
«Paljude uute firmade nimi koosneb vaid tähe- või numbrikombinatsioonist, mis näitab, et head nimed on otsas,» lisas Mesipuu. Ka Kiis nentis, et lühikeste nimede osas on defitsiit käes.