• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikelinnades on hinnas väikesed korterid

    Koos laenuvõimaluste suurenemisega on aktiviseerunud ka väikelinnade kinnisvaraturg. Kõige nõutavamad on odavamad ühe-kahetoalised korterid, aktiivsema majanduseluga piirkondades on märgata huvi suurenemist ka kolmetoaliste korterite vastu. Kuna raha liigub suuremate linnadega võrreldes vähem, on elamuehitus peaaegu seiskunud. Kõige enam kaubeldakse 20--30 aastat vanade majadega.
    Maaturg on praktiliselt käivitumata. Huvi tuntakse mingil määral metsamaa vastu, millel väärtustatakse vaid kasvavat metsa, põllumaale nõudlus puudub.
    Väikelinnadest on kõige kõrgemad hinnad Kuressaares. Sealsel kinnisvraturul valitseb aga praegu madalseis, kuna paar-kolm aastat tagasi ülekuumenenud hindade langust pole seni toimunud. Ostjat on praegu raske leida ja mõne aja pärast peavad hinnad hakkama kindlasti langema.
    Kõige madalam hinnatase on keskse asukohaga, äriliselt üsna väheaktiivses Järva maakonnas, mis jääb Kuressaare hindadest maha ligikaudu kaks korda. Selles piirkonnas on kõige nõutavam ühetoaline korter suurusega 30m² või veidi rohkem, mis maksab 20 000 krooni ümber. Uuemad majad maksavad Türil ja Paides 240--280 000 krooni, hinna ülempiir võiks olla 300 000 krooni. Sama raha eest saab osta näiteks Tallinnas Õismäele suurema korteri. Nõudluse suurenemise tõttu hakkavad kinnisvarahinnad selles piirkonnas ilmselt peagi kerkima.
    Keerulise kinnisvaraturuga on Ida-Virumaa, kus on hulgaliselt nõukogude ajal ehitatud korterelamuid ning suuri tootmispindu. Kuna vabu kortereid on palju, on ka hinnad madalad. Kahetoaline korter maksab Kohtla-Järvel 20--25 000 krooni, samaväärne korter Jõhvis peaaegu kaks korda rohkem. Enamik äripindasid on Kohtla-Järvel, Jõhvis ja Narvas munitsipaalomandis ja linn dikteerib rendihindu. Rendiste ülempiir on 100 kr/m² kuus, äriliselt kõige aktiivsemas Jõhvis kekmiselt 30--40 kr/m².
    Elavam turg on Rakveres, kus ühe-kahetoaliste korterite hinnatõus on peatunud ja huvi suurenenud kolmetoaliste korterite ning osaliselt eramute vastu. Kalleimad äripinna rendised on turuplatsi ümbruses, ulatudes 100--150 kr/m² kuus, keskmine tase on 60--80 kr/m².
    Haapsalu kinnisvaraturul on varasügisest ilmnenud uus tendents: ettevõtted on hakanud ostma tootmishooneid. Nende hind on tavaliselt kokkuleppeline, kuid enamasti soovitakse osta poole miljoni krooni väärtusega pindasid. Kaupluse- ja büroopindade rendihinnad on võrreldavad Rakvere tasemega. Kolmetoalise korteri keskmine hind on 60--80 000 krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Helsingi börsil käib valus langus
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Helsingi börsi indeks on täna teinud suurima languse pärast eelmise aasta aprilli, hommikul alanud valus langus on päeva peale ainult süvenenud, vahendab Kauppalehti.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.