4. detsember 1996 kell 22:00

Kergendus tuhandeile üürnikele

Üürnike liidu hinnangul elab Eestis praegu 85 000 peret (13,7% kõigist Eesti peredest -- ÄP) omanikule tagastatud majades. Eluasemefondi direktor Jüri Lukase sõnul on määrus kehtestatud sotsiaalse õigluse saavutamiseks.

Laenu tähtaeg on 15 aastat ja üürnikud võivad laenu tagasi maksta EVP hetkekursiga. Praegu on ühe EVP hind ligikaudu 18 senti. Üürniku jaoks on küsimus ainult selles, mis kursiga ta EVPsid ostab. Intress tuleb üürnikel tasuda kroonides. Määruses on kirjas, et intressimäär ei tohi ületada 12% aastas. Lähitulevikus otsustab eluaseme fondi nõukogu, kas intressimäär fikseeritakse või tuleb ujuv intress, mis on seotud DEMi liboriga, rääkis Lukas. Laenuvõimalus peaks üürnikel tekkima juba jaanuaris.

Laenusaaja peab arvestama asjaolu, et talle antakse laenu 2/3 ulatuses tema kasutuses oleva eluruumi väärtusest. Eluruumi turuväärtuse määrab kinnisvarafirma, kes teeb laenu andva pangaga koostööd. Kui korteri väärtus on 100 000 krooni, siis saab elanik laenu 66 000 krooni, ülejäänud 1/3 tuleb üürnikul endal leida, rääkis elamuosakonna elamureformi ja informatsiooni talituse peaspetsialist Kaupo Adler. Kui üürnikul rohkem raha ei ole, tuleb tal osta korter ainult laenusumma eest.

Laenu saamiseks peab üürnik esitama pangale ka kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt majaomaniku ja eluruumi omaniku vahel sõlmitud üürileping lõpetatakse kolme kuu jooksul pärast laenu saamist. See annab omanikule garantii, et elamispind kindlasti vabaneb, lisas Adler. Samas on üürnikul võimalus osta endale elamispind majaomaniku käest, kui omanik sellega nõus on.

«Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et laenu saavad vaid need üürnikud, kes elasid tagastatavates majades seisuga 20. juuni 1991, seega enne omandireformi käivitumist,» ütles Adler.

Tööstuse tänaval elava üürniku Kalle Tombaku sõnul ei oska tema uuest määrusest veel midagi arvata. «Minu suhe majaomanikuga muutub järjest pingelisemaks, kuigi olen selles korteris elanud 36 aastat. Kaks aastat tagasi pani omanik maja kinnisvarafirma kaudu müüki, kuid ostjat pole seniajani. Keegi ei tahagi seda kõdunevat maja, kinnisvarafirmasid huvitab vaid maja all asuv maa. Ma ei maksnud kolm kuud üüri, sest katus laseb läbi. Pärast seda tulid mehed ja lappisid lekkiva koha ära. Eelmisel aastal põletas naaber näo ära, sest korsten vajus sisse,» rääkis Tombak.

Küsimusele, kas tema võtaks laenu, vastas ta kõhklusega. «Mõtet ju oleks, vajamineva 1/3 laenaksin sõpradelt, küsimus on selles, kui kalliks hinnatakse minu korter. Sellest sõltub ju minu laenu suurus. Kui ma siia majja enam elamispinda ei saa, siis annab selline jõulukink vähemalt võimaluse altkäemaksu eest linnaametnikelt mõni teine korter soetada,» lisas ta.

Mendelson & Co grupijuhi Margus Saare hinnangul võimaldab peaministri määrus saavutada paremini kokkuleppeid üürnike ja omanike vahel seniste elamispindade vabastamise osas. Nüüd avaneb omanikele võimalus hakata vabaks jäävaid pindu renoveerima. See annab neile omakorda võimaluse kehtestada uusi üüritariife turuhinna alusel, sest praegu on üüripinna fikseeritud hind 8 krooni m². Elavnemine kinnisvara turul on paratamatu, rääkis Saar.

Ühe tundmatuks jääda sooviva eksperdi sõnul oligi vastuvõetud määruse taga kinnisvarafirmade lobby.

Saare sõnul kuulub eluasemefondi nõukogusse kinnisvarafirmade liidu esindaja. «See on paratamatu, et kinnisvarafirmade seisukohad eluasemefondini jõuavad,» lisas ta.

Eluasemefondi direktori Jüri Lukase sõnul korraldatakse detsembrikuus pankadele konkurss, et välja selgitada, missugused pangad kõige soodsamate tingimustega laenu väljastama hakkavad. Tema hinnangul võib sõelale jääda 2--3 panka.

Lukase hinnangul prognoositakse pankadele antava laenuressursi suuruseks aastas 100 miljonit krooni. Pangad väljastavad taotlejatele laenu. Laenuks antav raha kantakse laenutaotleja näidatud eluruumi müüja või teenuse osutaja pangakontole. Kroonides tagasi makstavad intressid kantakse laenu andva panga näidatud kontole.

EVPdes makstavad võlasummad kantakse eluasemefondi EVPde kustutusarvele ja need kõrvaldatakse käibelt.

Hansapanga laenuosakonna juhataja Indrek Neivelti sõnul osaleb Hansapank konkursil, kui tehakse teatavaks konkursil osalemise tingimused. Sama väitis ka PEPi laenuosakonna juhataja Riho Kuppart.

Tallinna Panga krediidi ja korporatiivpanganduse divisjoni vanema projektijuhi Hannes Kuhlbachi sõnul on sooduslaenu kehtestamine ideoloogiliselt hea, aga ennatlikult rõõmustada ei tasu. «Siin kerkib päevakorda palju küsimusi, millele soovivad vastust saada laenu väljastama hakkavad pangad,» ütles Kuhlbach. Eelkõige pidas Kuhlbach silmas seda, mis saab seejärel, kui 1998. aasta lõpus erastamisväärtpaberid kehtivuse kaotavad. Teine probleem võib Kuhlbachi sõnul tekkida tagatistega.

Hetkel kuum