Kergendus tuhandeile üürnikele

Laenu saamiseks peab üürnik esitama pangale ka kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt majaomaniku ja eluruumi omaniku vahel sõlmitud üürileping lõpetatakse kolme kuu jooksul pärast laenu saamist. See annab omanikule garantii, et elamispind kindlasti vabaneb, lisas Adler. Samas on üürnikul võimalus osta endale elamispind majaomaniku käest, kui omanik sellega nõus on.

«Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et laenu saavad vaid need üürnikud, kes elasid tagastatavates majades seisuga 20. juuni 1991, seega enne omandireformi käivitumist,» ütles Adler.

Tööstuse tänaval elava üürniku Kalle Tombaku sõnul ei oska tema uuest määrusest veel midagi arvata. «Minu suhe majaomanikuga muutub järjest pingelisemaks, kuigi olen selles korteris elanud 36 aastat. Kaks aastat tagasi pani omanik maja kinnisvarafirma kaudu müüki, kuid ostjat pole seniajani. Keegi ei tahagi seda kõdunevat maja, kinnisvarafirmasid huvitab vaid maja all asuv maa. Ma ei maksnud kolm kuud üüri, sest katus laseb läbi. Pärast seda tulid mehed ja lappisid lekkiva koha ära. Eelmisel aastal põletas naaber näo ära, sest korsten vajus sisse,» rääkis Tombak.

Küsimusele, kas tema võtaks laenu, vastas ta kõhklusega. «Mõtet ju oleks, vajamineva 1/3 laenaksin sõpradelt, küsimus on selles, kui kalliks hinnatakse minu korter. Sellest sõltub ju minu laenu suurus. Kui ma siia majja enam elamispinda ei saa, siis annab selline jõulukink vähemalt võimaluse altkäemaksu eest linnaametnikelt mõni teine korter soetada,» lisas ta.

Mendelson & Co grupijuhi Margus Saare hinnangul võimaldab peaministri määrus saavutada paremini kokkuleppeid üürnike ja omanike vahel seniste elamispindade vabastamise osas. Nüüd avaneb omanikele võimalus hakata vabaks jäävaid pindu renoveerima. See annab neile omakorda võimaluse kehtestada uusi üüritariife turuhinna alusel, sest praegu on üüripinna fikseeritud hind 8 krooni m². Elavnemine kinnisvara turul on paratamatu, rääkis Saar.

Ühe tundmatuks jääda sooviva eksperdi sõnul oligi vastuvõetud määruse taga kinnisvarafirmade lobby.

Saare sõnul kuulub eluasemefondi nõukogusse kinnisvarafirmade liidu esindaja. «See on paratamatu, et kinnisvarafirmade seisukohad eluasemefondini jõuavad,» lisas ta.

Eluasemefondi direktori Jüri Lukase sõnul korraldatakse detsembrikuus pankadele konkurss, et välja selgitada, missugused pangad kõige soodsamate tingimustega laenu väljastama hakkavad. Tema hinnangul võib sõelale jääda 2--3 panka.