16. detsember 1996 kell 22:00

Kaubanduse vaevad

«Kaubandus ei ole kõige rentaablim tegevusharu, eriti praeguses Eesti majandussituatsioonis,» räägib Eesti tarbijate ühistute keskühistu peadirektor Jüri Miks. «Kui vaatame eelmise aasta inflatsiooni, siis see puudutas eelkõige infrastruktuuri ehk kinnist majandussektorit. Kaubanduses oli inflatsioon natuke üle 10%, samas kui kogu inflatsioon oli 28,9% ja inflatsioon kinnises sektoris 45,3%. See tendents tõenäoliselt jätkub ning järelikult kaubanduse tulubaas, kust kasumit teenida, on üpris väike. Kahtlen suurtes rentaabluse numbrites.»

Olukorras, kus inimeste sissetulekud ja ka ostujõud suureneb, läheb enamik sellest teenuste eest tasumisele kinnises sektoris, lisab Jüri Miks. «Kui keskklassil tekib lisasissetulekute allikaid, siis need lähevad eelkõige korteriüüri ja elektri eest tasumiseks. Seega keskklassil ostukorv eriti ei suurene ja seetõttu on ka järgmise aasta kaubanduse kasv suhteliselt väike.»

«Mina võin oma kogemuste põhjal öelda, et väiksed kauplused küll ennast ära ei tasu, kettide puhul on tegu aga rohkem turu hõivamisega,» kinnitab ASi Rema 1000 Eesti tegevdirektor Guido Pärnits.

«Jaekaubanduses on praegu kasumid minimaalsed, aga kindlasti on tulemas varsti aeg, kus kasumid suurenevad, kui Eesti läheb edasi normaalset arengurada pidi. Siis on aga juba turg hõivatud ning ei ole enam vaja tegeleda nii-öelda põhja loomisega, milleks praegu on õige aeg,» selgitab Pärnits oma taktikat.

«Kaupluste kettide eelised tulevad kunagi igal juhul välja, sest ketid saavad osta kaupa odavamalt sisse kui üksikud kauplused. Eeldan kindlasti, et tulevik on kettide päralt, pluss võib-olla üksikud Maksimarketi-, Stockmanni-taolised supermarketid,» lisab Pärnits.

«Praegu kaubanduses üksiküritajad läbi ei löö, löövad läbi süsteemsed lahendid,» on Jüri Miks Pärnitsaga ühel meelel.

Kaubanduses tekitavad momendil ebaausat konkurentsi turud ja ka väiksemad kauplused, mis müüvad tihti kaupu isegi alla tehaste väljamüügihinna. Selline teguviis on võimalik vaid maksude tasumata jätmise abil, arvavad suurkaupmehed. Paljudel kauplustel aitavad konkurentsis püsida ülimadalad rendihinnad.

«Eks turud on tarbijale kasulikud, sest me kõik teame, mis seal toimub,» räägib Pärnits. «Ka väiksed kauplused võib samasse jadasse panna, sest mina ei ole üldse kindel, et mingi väike keldrikauplus teeb äri 100% legaalselt, mida suured kauplused ja kaupluseketid teevad. Tarbijat muidugi ei huvita maks, mida pood maksab riigile, aga pood peab selle maksu kuidagi tagasi saama. Aga kust ta saab -- ainult tarbija käest.»

«Eks ka meile ole probleem n-ö varjatud must majandus kaubanduses,» lisab Jüri Miks. «Kaubandusel on suhteliselt rasked ajad.»

Guido Pärnits lisab, et tihti suudavad üksikud kauplused edukalt tegutseda odava rendi tõttu.

«Praegu on selline aeg, kus üksikud kauplused teenivad siiski sellel baasil, et turul kehtiva rendihinna ja kunagi kätte saadud kauplusepinna rendihinna vahe on väga suur,» selgitab Pärnits. «See vahe on täitsa müstiline. Kui kesklinna toidukauplus maksab ruutmeetri eest kuus 10 krooni, siis tema efektiivsus on märksa suurem kui naaberkauplusel, mis maksab 200 krooni ruutmeetri eest. Aga tõenäoliselt lõpeb kunagi ka see aeg ära ja kauplused töötavad kõik ühtede tingimuste järgi.»

Hetkel kuum