Kivisillast

Ligi viis aastat tagasi asutatud Tartu Kivisilla fondi nõukogu esimees, Tartu endine linnapea ja linnavolikogu esimees Ants Veetõusme püüab oma unistuse teostamiseks kaasa tõmmata praegust ajaloolasest linnapead Tõnis Lukast. Oleks uhke, kui aastaks 2005, mil Tartu korraldab hansapäevad, saab üle Emajõe jalutada mööda Tartu omaaegset sümbolit -- Kivisilda.

Kuigi Kivisilla fondis on praegu vaid ligi pool miljonit krooni, pole fondi loojad, baltisakslased, ega fondi nõukogu loobunud mõttest taastada see 18. sajandi lõpus Vene keisrinna Katariina II korraldusel linnale ehitatud imposantne sild. On selge, et ainuüksi annetustest ei saada kunagi kokku vajaminevat rahasummat. Soome spetsialistide hinnangul läheb Kivisilla taastamine maksma ligi 40 miljonit krooni.

Kivisilla veendunud pooldajatele annab edasitegutsemiseks optimismi idee saada osa vajaminevast rahast -- 14--17 miljonit krooni -- Tartu turu taha planeeritava jalakäijate silla arvel. See variant välistaks ka olukorra, kus ühe linnasümboli huvides tuleks ohverdada teine. Taanduvate Vene vägede poolt viimase sõja ajal õhitud Kivisilla asemele ehitati 30 aastat tagasi kaarsild, millest samuti on kujunenud Tartu sümbol.

Pakutav kompromiss on järgmine: jätta uue jalakäijate silla projektid kus seda ja teist ning vedada kaarsild kogu tükis uude kohta. Tehniliselt on see teostatav, sest kaarsild on monoliitne, omal ajal ehitati sild kaldal valmis ja tõmmati võimsate traktoritega üle Emajõe.

Fondi eestvedajad küsivad lähiajal tartlastelt, mida nad arvavad plaanist säilitada kaarsild, parendada jalakäijate liikumist Annelinna ja turu vahel ning anda jah-sõna Kivisilla taastamiseks, mis paljuski tähendab siiski seda, et sild taastatakse linnakodaniku rahakoti arvel.