- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kütmiseks võib kasutada päikeseenergiat
Eesti energiabilansi kirjeldamisel on alternatiivenergia liikidest mainitud reeglina ainult tuule- ja hüdroenergiat. Tähelepanuta on jäetud soojuspumpade kasutamine elamute kütmisel ja sooja tarbeveega varustamisel. Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat.
Soojuspump tekitab esmakordsel kokkupuutel veidi arusaamatust. Tema töös puudub keskküttekatlale omane põlemisprotsess. Kaks vaikset tsirkulatsioonipumpa ja surisev kompressor, mis on paigutatud helikindlasse kesta, on kõik, mis esmapilgul silma hakkab. Vaatamata suurele erinevusele tavaarusaamast keskküttekatla ehitusest, lähevad ka soojuspumba küttetorud kiiresti soojaks. Soojuspump sobib igat tüüpi küttesüsteemidele, kus soojuskandjaks on vesi. Vesipõrandakütte süsteemides lubab soojuspump süsteemi ehitamisel arvestatavat kokkuhoidu, sest ei ole vaja paigaldada muidu kohustuslikku tsirkulatsioonikeskust ja regulaatormootoreid kollektori pealevooluventiilidele.
Soojuspumbasüsteem on hooldusvaba ja lubab omanikule aastateks unustada kütte- ja sooja tarbevee probleemid. Reeglina annavad soojuspumba valmistajad seadmetele pikaajalise garantii. Soojuspumpade automaatika on piisavalt lollikindel ning ei lase ennast ära rikkuda. Halvemal juhul jääb ta lihtsalt seisma ning ootama arukamat käsklust.
Soojuspumpade kasutamisega saadava kokkuhoiu ilmestamiseks võib öelda, et tuhande 250 m² elamu viimine soojuspumbaküttele säästab tänase elektrihinna juures üle 10 miljoni krooni aastas. Soojuspumpa on tehniliselt võimalik massiliselt kasutada kõikjal Eestis, kahjustamata keskkonda ja tarvitades 2/3 ulatuses taastuvat energiat, mis tarbijale ei maksa sentigi.
Soojuspumpade kasutamise vastuargumendina tuuakse tavaliselt installeerimise kõrget hinda. Soojuspumba installeerimise maksumus väiksemates eramutes on 90 000 krooni ja suuremates, köetava pinnaga 450 m², 180 000--200 000 krooni. Süsteemi installeerimise tasuvusaeg on meie oludes 7--8 aastat. Võrreldes teiste küttelahendustega on soojuspumba installeerimine 2--2,5 korda kallim. Samas tasub ta ennast 7--8 aastaga 100% ära, hakates tootma kasumit.
Eestis paigaldatud kümmekond soojuspumpa on näidanud, et 250 m² elamu ekspluatatsioonikulud on aastas praeguste hindade juures alla 8000 krooni, millest küttekulud moodustavad 60%. Sellest summast piisab vaid ühetoalise korteri haldamiseks korruselamus. Suuremates elamutes on aastane sääst suurem ja tasuvusaeg lühem.
Kaasaegse elamu maksumusest moodustab soojuspumbasüsteem 6--8% ja soojuspump kui seade maksab 70--75% kogu süsteemi maksumusest. Mõnes riigis (nt Saksamaal, Austrias) on soojuspumbasüsteemi seadmed käibemaksuvabad, millega soodustatakse taastuva energia ja kodumaise elektrienergia kasutamist.
- maksumus väiksemates eramutes: 90 000 krooni
Hetkel kuum
- maksumus suuremates eramutes (köetavat pinda 450 m²) 180 000--200 00 krooni
- tasuvusaeg: 7--8 aastat
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele