Fondid muutuvad popiks
Pool aastat tagasi arvas Äripäev, et tänu väikeinvestori teadlikkuse kasvule väheneb investorite hulk, kes otsustavad oma säästud paigutada investeerimisfondidesse. Nüüd peab toimetus aga tõdema, et fondide populaarsus võib hakata hoopis tõusma. Eeskätt on fondid muutunud atraktiivseks tänu sellele, et elavalt on hakatud kauplema Läti, Leedu ja Venemaa aktsiaturgudel.
Võrreldes Eestiga on meie lõuna- ja idanaabrite juures võiduvõimalused mitu korda suuremad. Kuna väikeinvestoril pole sealsetel turgudel võimalik omapäi mängida, siis panebki ta oma raha fondi. Muidugi tähendab suur tulu ka kõrgemat riski, kuid see, kes ei riski, ei joo ka kunagi ?ampust.
Möödunud kuul oli avatud tüüpi fondidest suurema tootlusega fondiks Venemaa aktsiaturul hiljuti tegevust alustanud Hoiupanga Venemaa investeerimisfond. Fondi tootlus oli jaanuaris aastases arvestuses 441,1 protsenti ja fondi maht oli 55,8 miljonit krooni. Kinnistest fondidest oli jaanuaris suurima tootlusega (387,3 protsenti) Erastamise Investeerimisfond Milleenium.
Fondide populaarsus kasvab ka selle tõttu, et see aeg, kui Tallinna börsi võis võrrelda eldoraadoga, hakkab tasapisi läbi saama. Enam ei ole nii, et iga investeering, mis sa börsil teed, lõpeb positiivselt. Kauem börsil olnud aktsiatega on võimalik ka juba kaotada.
Väikeinvestor võib aktsiaturul mängimisest loobuda ja otsustada fondi kasuks veel sellepärast, et aktsiaturgu puudutav informatsioon ei jõua temani nii kiiresti kui fondis töötavate maakleriteni. Seetõttu võib ta oma investeerimisotsustega jääda hiljaks.
Fondidesse investeerimise riski peaks vähendama praegu riigikogu menetluses olev investeerimisfondide seaduse eelnõu, mis seab fondidele investeerimispiirangud. Pärast seaduse jõustumist võib fondi aktivatest ühes väärtpaberis olla kuni viis protsenti. Praegu on investeeringu piiranguks kümme protsenti. Fonde haldavatelt firmadelt kavatsetakse hakata nõudma vähemalt kahe miljoni krooni suurust aktsiakapitali. See nõue võib saada probleemiks pankadega mitteseotud fondidele. Tõenäoliselt aga suudab enamik praegu tegutsevaid firmasid selle nõude täita.
Investeerimisfondide seaduses sätestatakse kaks võimalikku fonditüüpi: lepinguline avatud fond ja aktsiaseltsina loodud kinnine fond. Tulevikus peab rahandusministeerium võimalikuks, et lubatakse hakata asutama ka kinniseid lepingulisi fonde.
Kinnise fondi osakuid nimetatakse aktsiateks ja nende arv ei muutu. Fond ise oma aktsiaid tagasi ei osta. Avatud fondi osakutega saab vabalt kaubelda ning teatud komisjonitasu eest on fond nõus neid ka tagasi ostma.
On olemas ka veel rahaturu fond. See on mõeldud eeskätt ettevõtetele, kellel tekib mingil perioodil vaba raha. Selle raha saavad nad paigutada mõneks kuuks fondi deposiiti, teenides seeläbi kõrgemat intressi, kui raha pangas hoiustades.
Tulevikus hakkavad fondid tõenäoliselt senisest rohkem pakkuma pankadele finantsturul konkurentsi, sest säästude korjamise osas on tegemist võistlejatega. Rahandusministeeriumi hinnangul on Eesti pankades varasid kokku umbes 20 miljardit krooni, investeerimisfondides aga vaid 330 miljonit krooni ehk ligikaudu 1,5 protsenti. Lääneriikides on need arvud teineteisele tunduvalt lähemal.