Ligi 7,5 miljardi kroonisest välisotseinvesteeringute kogumahust Eestisse aastatel 1993--1995 moodustavad erastamisprotsessi käigus saabunud otseinvesteeringud umbes kaks protsenti ehk 200 miljonit krooni. 1996. aastal pole erastamise osakaal investeeringutes oluliselt suurenenud, märkis Kell.
John Wilson investeerimisfirmast AS Hansa Investeeringud märkis, et kaheprotsendiline välisinvestorite osalus erastamisprotsessis on ebatõenäoline. «See number peaks olema palju suurem ja arvatavasti on siin statistika teinud vigu,» lisas ta.
Wilson ütles, et pikemas perspektiivis on hea, kui Eesti on suutnud palju välisinvesteeringuid kohale meelitada väljaspool erastamisprotsessi. Tema sõnul peaks välisinvesteeringute osa erastamisprotsessis suurenema seoses suurte infrastruktuuriettevõtete, nagu Eesti Raudtee ja AS Eesti Telekom, erastamisega.
Kaja Kella sõnul on välismaiste otseinvesteeringute vool Eestisse seotud hea majanduspoliitilise kliima ja välisinvestorite huviga.
Kõige suuremaks ohuks Eestisse saabuvatele investeeringutele on poliitiline ebastabiilsus, ütles Kell. Tema sõnul mõjutasid investeeringuid näiteks presidendivalimised Venemaal ja edaspidi avaldavad investoritele mõju Eesti--Vene suhted.
Kella väitel on välisinvestoreid ligi meelitanud Eesti liberaalne kaubanduspoliitika, kus puuduvad tariifid kaupade sisse- ja väljaveol.
Erastamisagentuuri andmetel on agentuuri kaudu erastatud ettevõtetesse alates 1993. aastast investeeritud kokku 2, 5 miljardit krooni.
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.