• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 19.02.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksuametit ei tasu krediteerida

Maksunõunikud ja audiitorid pakuvad mitmesuguseid nippe, kuidas riigile vähem raha ette maksta. ASi Ernst & Young audiitor ja maksunõunik Tõnis Jakobi märgib, et võimalused maksukoormuse vähendamiseks ja planeerimiseks on väga avarad, aga vaevalt ükski maksunõunik seda informatsiooni tasuta välja annab.
Maksukorralduse seadus annab maksumaksjale õiguse enammakstud summa eelseisvate maksukohustuste katteks jätta või kolme aasta jooksul tagasi taotleda. Enammakstud summad tekivad peamiselt käibemaksu ja ettevõtte tulumaksu pealt.
Tallinna piiril asuv AS Parmatech maksab riigile iga kuu makse 300 000--400 000 krooni. Firma pearaamatupidaja Marje Nisumaa arveldab Harju maksuametiga ja nimetab kohaliku maksuameti plussiks, et ta on käibemaksu ettemaksu saanud arvestada üksikisiku tulumaksu katteks ja katta selle abil ka sotsiaalmaksu võlga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maksuamet on Parmatechile vastu tulles jätnud määramata ka intresse maksude tasumisel viivitatud päevade eest, väidab Nisumaa.
ASi Kalev pearaamatupidaja Maret Tasa rõõmustab samuti, et maksuametiga on neil väga head suhted. «Meil on seal nagu oma inimene, inspektor Kitsemets, kes on väga paindlik ja vastutulelik,» sõnab ta. «Kõik maksud, mis vähegi võimalik, oleme tasunud ümbertõstmise teel ekspordi käibemaksu arvel.»
Kalev tasub ühes kuus keskmiselt kaks miljonit krooni ekspordi käibemaksu, millest jätkub nii tasaarveldusteks kui järgmise kuu ettemaksuks. «Oleme selle summa vaid üks kord rahas välja nõudnud,» ütleb pearaamatupidaja.
Maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd ütleb, et maksuamet mõistab tasaarvelduste all ühe maksuliigi arvel teise maksuliigi võla katmist. Võlga saab tema sõnul katta alles siis, kui on kätte jõudnud selle maksuliigi tasumise kuupäev.
Sõerdi sõnul on sama, kas küsida enammakstud käibemaks tagasi või jätta see maksuametile eelseisva perioodi käibemaksu katteks.
Maksunõunik Enn Roose soovitab maksumaksjal siiski kogu ettemakstud raha tagasi nõuda. «Kui maksuamet tahab seda raha väga järgmiste maksude katteks hoida, siis küsitagu selle eest intressi 0,12 protsenti päevas, nagu seadus ette näeb,» leiab Roose. «Tegu on ju maksumaksja raha üle tähtaja enda käes hoidmisega.»
Novembris muutis riigikogu käibemaksuseaduse punkti, mille alusel saab maksumaksja tagasi nõuda Eesti-siseselt käibelt tekkinud enammaksu. Vahepeal said ettevõtted tagasi üksnes ekspordilt tekkinud käibemaksu.
ASi EK raha juhtiv Ardo Ojasalu pole seadusemuudatuse paikapidavust veel proovinud ja kahtleb, kas see ka tegelikkuses nii ladusalt toimub.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui ekspordi puhul tagastab maksuamet enammakstud käibemaksu 30 päeva jooksul alates avalduse esitamise päevast, siis kohaliku käibe puhul vältab maksu tagastamine võimaliku kontrolli puhul 60--90 päeva. Maksu tagastamise periood pikeneb ka seetõttu, et eelmise kuu käibedeklaratsioonid esitatakse maksuametile järgneva kuu 20. päevaks.
Impordi käibemaksu tasumist saavad importijad edasi lükata tollilt eristaatuse taotlemise ja pangagarantii esitamisega. Näiteks 10. jaanuaril riiki tulnud kauba eest võib impordi käibemaksu tasuda alles 15. veebruaril, seega kuu aega hiljem. Selle ajaga on kaup maha müüdud ja heal juhul ka käibemaks tagasi saadud.
Ardo Ojasalu sõnul saab vähendada ka ettevõtte avansilist tulumaksu, mida sellel aastal arvestatakse 1995. aasta tuludeklaratsioonidel näidatud tulumaksult. Selleks jagatakse 1995. aasta tulumaks kaheteistkümneks võrdseks osaks ja ettevõte tasub iga kuu sellest ühe osa.
Tulumaksu jagamise eesmärk on tagada aastas ühtlane maksu laekumine, mida ettevõte maksaks muidu vaid korra aastakasumi selgumisel.
Kui maksustamisperioodil firmal üldse tulu ei teki, mis siis saab? Ardo Ojasalu sõnul võib avansilised maksed ümber vaadata ka aasta keskel, kui on selge, et makstavad summad on suuremad, kui firma tulemustest võiks loota.
Aivar Sõerdi sõnul võib avansilisi makseid vähendada või jätta tasumata ainult tulumaksuseaduses ette nähtud juhtudel ja vastav taotlus tuleb esitada maksuametile hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks (enamikul juhtudel 10. jaanuar).
Dividendimaksu Sõerdi sõnul ei tagastata.
Ernst & Youngi audiitor Tõnis Jakobi pakub välja maksuamortisatsiooni tulumaksu kaotamiseks. Raamatupidamisliku amortisatsiooni ja maksuamortisatsiooni vahet saab arvutada nii, et kui firma raamatupidamislik kasum on näiteks miljon krooni, siis maksuamortisatsioon tuleb miljon krooni suurem.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Siis saab ühest miljonist kroonist raamatupidamise järgi maksuobjekti seisukohast nullkasum. Selle pealt ei pea tulumaksu maksma.
«Tegelikult tähendab see ainult maksude maksmise edasilükkamist,» hoiatab Jakobi. Kui raamatupidamisejärgne kasum on null ja maksuamortisatsioon sellest miljon krooni väiksem, tekib hoopis miljoni krooni suurune tulu ja tulumaksukohustus.
Audiitorile tundub, et ehkki raamatupidajad ja finantsdirektorid peaksid selliseid asju jagama, ei ole nad tihti kursis maksude edasilükkamise võimalustega. «On muidugi see häda, et seadustikus on maksuamortisatsiooni kohalt niivõrd vähe öeldud, et maksumaksja lihtsalt ei tea neid momente,» lausub ta.
Audiitorfirma Deloitte & Touche Eesti kontori juhataja Veiko Hintsov tõdeb, et käibemaksust mööda hiilida ei saa, kuid tulumaksu osas on mänguruum väga lai seoses dividendide maksustamise, avansiliste maksete ja kord aastas makstava tulumaksuga. «Ideaalse planeerimise korral tuleb maksta vaid üks kord ja kõik need maksud saavad makstud,» kinnitab ta.
Dividendimaksu saab Hintsovi väitel kasutada avansilise ettemaksuna tulumaksule. «Kui täna makstakse dividendidelt tulumaks, saab selle järgmise kuu avansilise tulumaksu osast maha arvata, mis varem polnud võimalik,» sõnab Hintsov.
Aivar Sõerdile jäävad mõistmatuks süüdistused, et riik hoiab ettemaksu või enammakstud makse tahtlikult enda käes ja kasutab seda raha. «See on igal pool nii,» väidab ta. «Eesti ei erine selles osas teistest riikidest.»

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele