- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pärnu sadama ümber käärib
Sadama 23 miljoni kroonisest aktsiakapitalist kuulub kontrollpakk Pärnu linnale, 39 protsenti ASile Pindi Invest ja 10 protsenti ASile ESTMA (Eesti mereagentuur).
Pärnu linnapea ja eeldatava uue sadama nõukogu esimehe Vello Järvesalu sõnul veenis sadama aktsionäri Pindi Investi omanik Rein Kilk teda loobuma linna ülekaalust aktsiakapitalis erainvestorite kasuks, pakkudes võimalikeks uuteks omanikeks erafirmasid, samuti oli jutuks Hüvitusfondi võimalik osalus.
«Hiljutine külaskäik Rootsi munitsipaalsadamatesse veenab mind selles, et Pärnu linn peab ka edaspidi jätma sadama aktsiate kontrollpaki enda kätte,» lausub Järvesalu. «Me ei saa vajalike investeeringute tegemiseks minna ka aktsiakapitali laiendamise teed, kuna Pärnu 180 miljoni kroonine eelarve on väga pingeline ja sealt tükki sadamale hammustada ei õnnestu.»
Linnapea tunnistab samas investeeringute vajadust: näiteks turbakai pikenduseks, kust saaks puitu välja vedada, ning süvendamistöödeks Pärnu jõe suudmes ja kaide ääres.
Samal ajal on Järvesalul kartus, et uusi laene võttes võib Pärnu sadam end «lõhki laenata», muutudes maksujõuetuks. Suhteliselt väikese sadama jaoks on Pärnul niigi üsna aukartustäratav laenukoormus, mis on üle 12 miljoni krooni.
Tulevastest investeeringutest on aselinnapea Väino Moori sõnul võimalik valutult rahastada tõenäoliselt vaid süvendustöödest saadava liiva vedu randa.
Pindi on pakkunud ESTMA-le, et too loobuks sadama arengu nimel praegu Pärnust saadavast umbes 3,5 miljoni kroonisest agenteerimistasust. Rein Kilk lisab, et vastuseks on ei-hõnguline vaikus.
ESTMA tegevdirektor Sergei Ignatenko laskis omakorda veerema versiooni, et Pindi soovib raha kiiresti sadamas pöördesse panna, mõtlemata sadama pikaajalisele arengule. Siit ka jutud Pindi suurtest rahalistest raskustest. Kilk eitab nii Pindi rahalist kitsikust kui ka soovi hakata sadamasse mahutatult kiiresti dividende välja võtma. «Me tahame kanaliseerida sadamas ja sadama ümber liikuvad rahad sadama arengusse ja oleme valmis pikalt ootama, enne kui hakkame raha välja võtma,» kinnitab Kilk.
Sadamas stividoritöid teostav AS Reldor nopib viie aasta taguse lepinguga sadamast üpriski kopsakat noosi. 1995. aastal sai ta stividoritööde tegemisest tulu 12 miljonit krooni, läinud aastal 9,5 miljonit. Erinevatel hinnangutel saab firma oma tegevusest sadamas kasumit 3--5 miljonit krooni aastas. Reldori lepingu tähtaeg lõpeb septembris ja firma soovib seda uuendada.
Pärnu sadama tegevdirektori Peeter Volkovi arvates on leping sadama suhtes ebaõiglane. Rein Kilk leiab, et lepet tuleb muuta või see hoopis lõpetada. Oponendid viitavad aga Reldori tegevdirektori Jaak Uibu sidemetele linnapea Vello Järvesaluga ATK päevilt, kui Uibu veel bussirooli keeras.
«Ei ole loomulik, et aktsionärid võiks eelistada ühe firma huve Pärnu sadama kui terviku huvidele,» arvab siiski Rein Kilk. Leping Reldoriga tuleb aktsionäride koosolekul põhjalikult läbi arutada ja ilmselt kujuneb arutelu tuliseks, leiab Järvesalu.
Leebemalt või karmimalt on tegevdirektori Peeter Volkovi juhtimistegevuse suhtes sõna võtnud kõik Pärnu sadama aktsionärid. «Arvan, et Volkovi juhtimisstiilis ei ole viimastel kuudel paranemist näha ja see võiks minu arvates olla parem ja paindlikum,» ütleb Järvesalu. Kindlasti peaks parem olema sadama finantsjuhtimine, leiab linnapea.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele