Suur käive ja väike tööjõu hulk teevad väärtpaberiosakonnast pangas ühe tulutoovama sektori. Ehkki pankade bilansis moodustavad väärtpaberiportfellid tavaliselt alla kümnendiku, saavad pangad väärtpaberitehingutest umbes kolmandiku kasumist.
Tallinna väärtpaberibörsi andmetel pöörleb kõige suurem osa börsi käibest Hansapangas. 1996. aastal tegi Hansapank 36 protsenti ligi 2,3 miljardi kroonisest börsi aastakäibest ehk 828 miljonit krooni. Eelmisel aastal teenis pank väärtpaberitehingutelt, kui Hoiupanga osaluse müük välja arvata, tulu 69 miljonit krooni.
Hoiupanga aktsiaanalüütiku Charlie Viikbergi sõnul oleneb panga edukus väärtpaberitega seotud tegevuses eelkõige klientide arvust. Hansapanga käes on enamik suurtest klientidest ja seetõttu on Hansapanga väärtpaberitegevus edukas, ütleb Viikberg.
Forekspanga väärtpaberispetsialist Tõnu Vanajuur tunnistab, et pikemas perspektiivis vähendavad pangad väärtpaberiportfelli suurust bilansis, kuna risk aktsiaid omada läheb liiga suureks. Pankade suunitluseks saab kliendi korralduste täitmine ja tulu teenimine komisjonitasudelt, räägib Vanajuur.
Veebruaris tõusis börsi käibetegijate juhtnelikusse Eesti Maapank, mille väärtpaberialast aktiivsust võib seostada finantsdirektori Ain Keluse eelmise töökohaga Pindi Väärtpaberites. Keluse väitel on Maapank saanud juurde uusi väärtpaberitesse investeerivaid kliente.
Hansapanga väärtpaberioptsiooni spetsialist Tõnis Haavel märgib, et pankadest vaevalt leiab inimest, kes võtaks väärtpaberitega kaubeldes suuri riske. «Pangad on riskide haldamisel väga konservatiivsed,» väidab Haavel.
Hansapanga aktsiaturgude osakonna juhataja Tõnu Pekk oli üks esimesi, kes väärtpaberitega kauplema hakkas.
Koos sama panga raha- ja kapitaliturgude osakonna juhataja Erki Raasukesega alustasid nad Hansapangas kolm aastat tagasi Hansapanga aktsiatega kauplemist ja kuna kohalikke investoreid polnud, siis müüsid nad aktsiaid lääne investoritele. «Meie eesmärk oli tollal välja näha nagu normaalsed maaklerid,» meenutab Pekk, kelle käe all liigub päevas 20 miljoni krooni eest väärtpabereid.
Peki sõnul täidab väärtpaberitega kauplemisel olulist rolli Tallinna väärtpaberibörs, mis on olnud edukam varem alustanud Riia ja Vilniuse börsidest.
Kui Tallinna börsi keskmine päevakäive ulatub tihti 60 miljoni kroonini, siis Vilniuses on see 10--20 miljonit ja Riias 1--2 miljonit krooni. Peki sõnul takerdub Vilniuse ja Riia börside tegevus eelkõige seaduste taha, mis on teinud seal kauplemise keerukamaks.
Seotud lood
Audiitoritel tuleb seoses ESG aruannete auditeerimisega palju tööd juurde, mistõttu ei tohiks auditi tegija valimist jätta viimasele minutile.
Enimloetud
3
Testi, kas oled targem kui Luik ja Rõtov
Viimased uudised
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
“Mitte hiinlased, vaid Euroopa on ise endale jalga tulistanud“
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Lisatud Saaremaa ettevõtete TOP
“Pakuti huvitavat võimalust, haarasin kinni“
Tagasi Äripäeva esilehele