Kolm panka teevad enamiku börsikäibest

Forekspanga väärtpaberispetsialist Tõnu Vanajuur tunnistab, et pikemas perspektiivis vähendavad pangad väärtpaberiportfelli suurust bilansis, kuna risk aktsiaid omada läheb liiga suureks. Pankade suunitluseks saab kliendi korralduste täitmine ja tulu teenimine komisjonitasudelt, räägib Vanajuur.

Veebruaris tõusis börsi käibetegijate juhtnelikusse Eesti Maapank, mille väärtpaberialast aktiivsust võib seostada finantsdirektori Ain Keluse eelmise töökohaga Pindi Väärtpaberites. Keluse väitel on Maapank saanud juurde uusi väärtpaberitesse investeerivaid kliente.

Hansapanga väärtpaberioptsiooni spetsialist Tõnis Haavel märgib, et pankadest vaevalt leiab inimest, kes võtaks väärtpaberitega kaubeldes suuri riske. «Pangad on riskide haldamisel väga konservatiivsed,» väidab Haavel.

Hansapanga aktsiaturgude osakonna juhataja Tõnu Pekk oli üks esimesi, kes väärtpaberitega kauplema hakkas.

Koos sama panga raha- ja kapitaliturgude osakonna juhataja Erki Raasukesega alustasid nad Hansapangas kolm aastat tagasi Hansapanga aktsiatega kauplemist ja kuna kohalikke investoreid polnud, siis müüsid nad aktsiaid lääne investoritele. «Meie eesmärk oli tollal välja näha nagu normaalsed maaklerid,» meenutab Pekk, kelle käe all liigub päevas 20 miljoni krooni eest väärtpabereid.

Peki sõnul täidab väärtpaberitega kauplemisel olulist rolli Tallinna väärtpaberibörs, mis on olnud edukam varem alustanud Riia ja Vilniuse börsidest.

Kui Tallinna börsi keskmine päevakäive ulatub tihti 60 miljoni kroonini, siis Vilniuses on see 10--20 miljonit ja Riias 1--2 miljonit krooni. Peki sõnul takerdub Vilniuse ja Riia börside tegevus eelkõige seaduste taha, mis on teinud seal kauplemise keerukamaks.