CAR ehk koguriskikindlustuse puhul on tegu kindlustuse nn liittootega, mille eesmärk on pakkuda ehitustöödega tegelevatele firmadele laiemat kaitset ehitustegevusega seotud prognoositavate riskide vastu. Sellesse on koondatud katteid erinevatest kindlustusliikidest. Näiteks ehitusmasinaid, ehitusplatsi ajutisi ehitisi ja rajatisi, vara või tegevusvastutust jms puudutavad kindlustustooted. Nii vabaneb kindlustusvõtja vajadusest sõlmida iga liigi kohta eraldi kindlustuslepinguid.
Palju vaieldakse selle üle, et CAR ei erine millegi poolest varakindlustusest. Vaatamata paljudele kokkulangevustele on siiski kindel erijoon, et seda kindlustusliiki pakutakse ainult ühtse tervikuna ja üksikute riskide väljajätmine ei ole võimalik ega muuda hinda. Kui kindlustusvõtja tahab ehitist kaitsta ainult tule vastu, siis on tegu varakindlustuse liigiga -- tulekindlustusega. Seda ei või mingil juhul seostada CARiga ehk ehituse koguriski (kõikide riskide, täisriski jne) kindlustusega. Ehitust kui tegevust saab kindlustada ainult CAR-kindlustusega, sest selles sisalduvad katted nii ehitustegevust mõjutavate prognoositavate riskide kui ka ehitustegevusest johtuvate riskide vähendamiseks. Just nimelt vähendamiseks, sest riskide (tulekahju, veekahju, loodusjõudude kahju, murdvargus, vandalism, plahvatus, töötajate ettevaatamatusest või ebakompetentsusest tekitatud kahju jms) täielik vältimine ei ole võimalik.
Täiendavat selgitamist vajavad ka mõningad lisakatted, mille kohta on olnud kõige enam küsimusi.
Siia kuuluvad tavalised hooned, mis asuvad vahetult ehitusplatsil või selle vahetus läheduses. Tihti toimuvad uuendus- ja remonditööd vahetult selle hoone sees. Üldjuhul on kehtestatud, et hüvitise piir hoone tarindite ja siseviimistluse kahjustustele ei tohi ületada ehituslepingu maksumust. Kindlustuskate antakse ainult ehitustöödest põhjustatud kahjudele. Loodusjõudude poolt tekitatud kahju käesoleva lisakattega ei hüvitata. Hoone omanikud, kellel on sõlmitud iga-aastased varakindlustuse lepingud (tule, tormi jm kahjude vastu) on taganud kindlustuskaitse ka eelnimetatud välistuse korral. Tegelikkuses on Eestis väga paljudel juhtudel tellijad jätnud oma varad kindlustamata ja püüavad seda välja nõuda hoones töid tegevatelt ehitusettevõtjalt. See on tellija poolt täiesti vale arusaam, välja arvatud juhtumil, mil ehitustöö ettevõtja on sellega lepingus nõustunud. Põhjendatud ei ole kahjude hüvitamine tellijale ka ehituse koguriskikindlustuse vastutuskahjude eritingimuste punktis, sest tellija ei ole reeglina ehituse käigus kolmas osapool.
Peatöövõtja on vastutav ehitusplatsil toimuva eest, sh ka alltöövõtjate eeskirjade rikkumisest, hooletusvigadest või tegemata jätmistest sündinud kahjude eest. Võttes ristvastutuse katte, on mõlemad osapooled, nii pea- kui alltöövõtjad, kindlustatud juhuslike ja ettenägematute varaliste kahjude vastu, sh kolmandatele isikutele tekitatud kahjude vastu.
Puitmaja värvimist plaanides on olu-line pinna hoolikas ettevalmistus. Kui tegemist on värske puitpinnaga, tuleb see lihtsalt kruntida. Värsket puitpinda ei tohi jätta katmata, kuna juba paari päeva pärast hakkab UV-valgus pinda lõhkuma. Pind muutub pehmemaks ja pikapeale võib isegi lõheneda.
Kui puit on jäetud kauemaks kui paariks nädalaks katmata, võib tekkida «hall puit». See ei kõlba kruntimiseks ega värvimiseks. «Hall puit» tuleb eemaldada kas lihvides või kasutades piki puukiudu tugevat harja. Kui kasutada metallharja, võib juhtuda, et puusse jääb mõni väike metallitükk, mis hakkab hiljem roostetama.
Ka juba varem värvitud puitpinda tuleb enne uut värvimist puhastada. Kui vana värvikihti ei puhastata mustusest, tolmust, hallitusest jne, koorub uus värvikiht varsti lahti. Pesemiseks võib kasutada ammoniaakvett (1 liiter ammoniaaki 10 liitri vee kohta) või nõrka pesuvahendilahust.
Pärast pesemist tuleb puidul lasta kuivada. See võib tähendada, et värvimisega tuleb paar päeva oodata.
Kui puit on kuivanud, tuleb eemaldada kõik lahtised osakesed. Vana värvi eemaldamiseks on soovitav kasutada teravat kaabitsat, millega tuleb kraapida piki puidukiudu. Vajalik võib olla ka pinna lihvimine ja harjamine, eriti «halli puidu» puhul.
Puitfassaad enamasti suuremat pahteldamist ei vaja. Suurte lõhede esinemisel on parem see osa välja vahetada. Väiksemate lõhede puhul võib kasutada paindlikku pahtlit, mida saab üle värvida. Värvimisel tuleb kasutada värvi, mis imendub hästi, on piisavalt elastne jälgimaks puidu deformatsioone ja vastupidav ilmastikutingimustele. Samuti peab värv sisaldama hallitus- või seenemürki.
Värvima hakates peab puit olema kuiv (mitte üle 15% niiskust). Enamasti tähendab see, et värvimise hooaeg algab mais ja lõpeb oktoobris. Värvida ei tohi pindu, mis on otse päikesevalguse või tugeva tuule käes. Sel juhul kuivab värv liiga ruttu ning lahusti jääb pinna alla ja võib hiljem moodustada mullikesi. Värvimiseks on parim soe ja pilvine ilm. Õhu, värvi ja värvitava pinna temperatuur peab olema vähemalt +5 °C. Kui värvida liiga hilja õhtul, võib kaste rikkuda värvi läike.
- Erilist tähelepanu tuleb pöörata lauaotstele, sest need imavad vett 20 korda rohkem kui ülejäänud puitpinnad
- Lõunasse avanevad fassaadid on ilmastikumuutustele kõige vastuvõtli- kumad
- Kõik jätkukohad on altid niiskusele
- Akende alumised osad ja aknarinnatised tõmbavad niiskust aknaraamidesse
- Mustus ja hallitus on hoiatavad märgid sellest, et pinna all võib olla niiskus
- Lõhed puidus võivad hakata mädanema
- Eriti vastuvõtlikud kahjustustele on jätkukohad ja naelapeade ümbrus
- Kontrolli üle katus ja vihmaveetorud
Seotud lood
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.