Erastamine Lätis otsustavas järgus
Mullu otsustas Andris ?kele koalitsioonivalitsus erastamisprotsessi kiirendada. Otsuse täitmisel saab määravaks tänavune aasta -- lähikuudel plaanitakse paari suurima ettevõtte kõrval erastada ka mõned enim kirgi kütnud riigifirmad.
1994. aastal loodud Läti erastamisagentuur prognoosib, et 1996 ja 1997 kujunevad pöördelisteks ning et 1998. aasta keskpaigaks on erastamisprogramm täidetud ning lõppenud Läti majanduse üleminek turumajandusele.
Erastamisnimekirja on tänaseks kantud üle 800 ettevõtte ning objekti, 600 osas on kindlaks määratud erastamise tingimused.
Läinud nädalal langetas Läti erastamisagentuur otsuse müüa strateegiline osalus võlgadega koormatud gaasikompaniis Latvijas Gaze. Kolmandiku ettevõttest omandasid Saksa Ruhrgas, Preussen Elektra ja Vene Gazprom. Tugevaid välisinvestoreid ootab kahjumit kandev Läti Merelaevandus, millele kuulub suure potentsiaaliga kaubalaevastik rahvusvahelistel liinidel. Erastamisele läheb ka elektri- ja soojusettevõte Latvenergo.
Latvijas Gaze ja Latvenergo suurim probleem on klientide tasumata arved, mis omakorda on teinud ettevõttest võlglased Venemaa gaasi- ja kütusekompaniide ees. Latvenergos näevad lätlased röövellikku monopoli, kes tõstab pidevalt ebaefektiivselt toodetud sooja- ja elektrienergia tariife. Mõned Läti omavalitsusüksused, nagu Salaspils, on Latvenergo soojavõrkudest lahku löönud ning rajanud oma energiasüsteemi.
Välisinvestorid on lubanud energiaülekannete efektiivsust parandada ning varustada kõik tarbijad mõõteriistadega, kuid on samal ajal huvitatud Latvenergo monopolilähedase seisundi säilimisest, et nii oma investeeringuid kindlustada.
Raskeks tõotab kujuneda radikaalseima erastamismeetodi -- ettevõtte likvideerimise -- rakendamine. Teoorias aitaks likvideerimine kõrvaldada rea probleeme, mis välisinvestorite huvi riigiettevõtete vastu vähendavad. Peaaegu kõiki ettevõtteid koormavad suured võlad maksuametile ning tarnijatele.
Likvideerimise korral vabaneb ettevõte võlgnevustest ning firma varad -- hooned, inventari ja maa saab müüa investoritele. Nii saaks riik tagasi osagi võlgnetavast maksusummast.
Probleemid tekivad aga eelkõige ettevõtte töötajate ja juhtkonnaga, kes kardavad (ja seda õigustatult) oma töökohta kaotada. Pärast aastaid palgavõlgnevusi ning halbu töötingimusi ei usuta lubadusi, et erastamise järel olukord paraneb ning et uues ettevõttes on taas võimalik tööd leida.
Nii on lood Dauteksi tekstiilitehases Daugavpilsis, millel on välisinvestorite jaoks head eeldused, kuid üksnes siis, kui ettevõte esmalt võlgadest vabastatakse. Enam kui 4000 vene rahvusest töötajaga Dauteks kätkeb endas tõsist sotsiaalse plahvatuse ohtu.
Kui Dauteks ning sarnased suurettevõtted, mille toodangul oleks õige turustamise korral minekut ka välisturul, õnnestub likvideerida ning erastamise kaudu taas ellu äratada, on erastamisprotsess läbi teinud oma olulisima katsumuse.
Vahepeal on aga enam kui 36 peamiselt toiduaine- ning metsatööstuse ettevõtte erastamine elavdanud kauplemist Riia börsil, kus aktsiaid ostetakse ja müüakse nüüd juba kõigil tööpäevadel.