Rotterdami eeslinnas Spangenis sunnitakse välismaa registrinumbriga autod piirilt tagasi pöörduma, kui sõitjatel pole ette näidata reisi legaalset eesmärki. Mittekuuletujaid ootab kivirahe ning seda politsei vaikival nõusolekul.
Milles seisneb siis Hollandi «tolerantne» narkopoliitika. Rangelt juriidilises tõlgenduses on igasugune narkootikumidega kauplemine, nende omamine või tarvitamine keelatud. Valitsuse suuniste kohaselt on aga «lubatud» omada kuni 30 grammi marihuaanat või ha?i?it ning nn kohvipoodidest võib osta korraga kuni viis grammi kergeid uimasteid.
Tehes vahet kergete ja tugevate uimastite vahel -- heroiin, extasy, amfetamiin ja kokaiin -- arvavad hollandlased paremini suutvat ohjeldada uimastite kuritarvitamist. Kui kauplemine vähem kahjulike uimastitega käib n-ö põranda peal, saab politsei pühenduda võitlusele tugevate uimastite äriga.
Liberaalse uimastipoliitika probleem on ühiskonnale edastatud kahemõtteline sõnum -- uimastid on keelatud ja ei ole ka. Samas kui hollandlased on harjunud, et ametivõimud loodavad kodanike enese otsustusvõimele, tõlgendavad välismaalased ja sageli sisserändaja taustaga narkodiilerid liberaalset poliitikat selliselt, et kõik on lubatud.
Poolteist aastat tagasi esitas Hollandi valitsus plaani uimastipoliitika tõhustamiseks. Nähti ette, et tugevaid uimasteid või alaealistele müüvad kohvipoed tuleb sulgeda. Samuti vähendati uimastite kogust, mida korraga osta võib, 30 grammilt viiele grammile. Oma tarbeks kasvatada lubatud kanepitaimede hulka vähendati 20--100 taimelt (sõltuvalt prokurörist) neljale.
Politseil pole aga mingit võimu reeglite järgimist kontrollida. Uimastite ostjad ostavad lihtsalt mitmest kohast ning kanepitaimi ei hakka keegi kodus lugemas käima.
Valitsuse samm pälvis küll kiitust rahvusvaheliselt narkootikumide kontrolli nõukogult, hollandlaste eneste hinnangul pole poliitikud piisavalt tegutsenud.
Veel mõni aasta tagasi oli enamik hollandlasi veendunud, et nende uimastipoliitika on parim, nüüd näitavad arvamusküsitlused, et hollandlased ise on palju vähem sallivad kui narkopoliitika koostajad. Enamik soovib erinevalt «ekspertidest» narkootikumide täielikku keelustamist ja narkomaanide karmimat kohtlemist. 40 protsenti nõuab varem üldiselt aktsepteeritud kohvipoodide sulgemist.
Küsitlus näitas, et ligi kolmandik ekspertidest on proovinud kergeid uimasteid ning iga kümnes tugevaid narkootikume, reakodanike seas on näitajad vastavalt 11 ja 1%.
Valitsus on elanikkonna survel asunud meetmeid karmistama ning loobunud plaanist Londoni ja Zürichi eeskujul lootusetutele narkaritele tasuta uimasteid jagada. Omavalitsustele anti õigus otsustada kohvipoodide lubamise või keelustamise üle.
Kõrvaltvaatajale tagasihoidlik tunduv meelemuutus on siiski oluline. SD
Seotud lood
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.