Rootsis soovitas analoogne töörühm riigil esimesel etapil EMUst välja jääda suure töötuse tõttu. Pekkarineni rühm niisugust seisukohta ei toeta, väites, et rootslased ei ole piisavalt uurinud töötuse olukorda EMUst väljaspool. Soome majandusteadlased arvavad, et EMU liikmeks olles struktuuriline töötus väheneb ehk teiste sõnadega: töötust saab alandada, ilma et inflatsioon kiireneks. See saab võimalikuks seetõttu, et rahaliidus konkurents tiheneb.
Kõige suuremaks probleemiks peab töögrupp seda, et Soome majandus on struktuurilt teistest maadest erinev ning selgelt ühekülgsem. See kätkeb ohtu, et metsatööstusega seotud probleemid võivad tekitada tõsiseid raskusi, kui tavapärast abivahendit ehk marga devalveerimist ei ole võimalik kasutada.
Soome seisukohalt on oluline, kuidas käituvad Rootsi ja Suurbritannia. Kui need riigid EMUst välja jäävad ja lasevad ka valuutakursi vabaks, võib Soome jääda rahaliidus kaotaja rolli. Seni on nii Rootsi kui Suurbritannia ametlikult teatanud, et peavad oma valuuta stabiilsust rahanduspoliitika keskseks eesmärgiks.
Soome on huvitatud sellest, et juhul kui Rootsi ja Suurbritannia EMUga ei liitu, koordineeriksid nad oma majanduspoliitikat rahaliiduga. Riikide kaasamine valuutakursisüsteemi ERM2 oleks üks võimalusi, kuidas vähendada nimetatud riikide valuutakursside kõikumist.
Pekkarineni töögrupp näeb EMUs märkimisväärset kasu, kui valuutavahetuse kulud ja valuutakursi muutumisega seotud oht kaovad, hindade vahe väheneb ning konkurents tiheneb. Ühine valuuta innustaks ka otsestele investeeringutele riikide vahel ning kapital jaguneks loogilisemalt.
Töögrupi hinnangul oleks kokkuhoid mitu korda üleminekuperioodi kuludest suurem. Kogukulu üleminekuperioodist hinnatakse 1--2 miljardile margale. STT-ETA-KL-ÄP