Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tegudevaene reformimine

    Hõiskamisega alanud kolme ministri haldusreform vindub ja visiseb ja kipub ilmutama vaikse kustumise märke. Riigimehed on reformi vajalikkusega justkui päri, ometi asjad ei liigu.
    Äripäeva arvates on naiivne käsitlus, et vallad ühinevad omaalgatuslikult ja vabatahtlikult. Ei ole mõtet valdade seisukohti ja arvamusi ootama jääda, vaid tuleb otsustavamalt tegutsema hakata. Esialgu liigutavad end aktiivselt liitumise suunas vaid üksikud, enamjagu omavalitsusi ei ole sellest üldse vaimustatud või siis on äraootavalt ükskõiksel seisukohal.
    Oli ju omavalitsuste esialgne suhtumine kolme ministri ettepanekusse eitav. Kohe järgnes emotsionaalne reaktsioon -- inimesed ju kaotavad oma töökohad. Tekib sotsiaalne plahvatus jne. Kartus oma töökoha pärast on inimlik, ent pole kuigi tõsine argument valla säilitamiseks.
    Eriti tõsiseltvõetav ei ole ka rõhumine sellele, et valdade ühinemisel on valla elanikel omavalitsusega suhtlemine raskendatud. Ametnike juurde kaugem käia, kulub rohkem raha ja aega. Geograafiline kaugus ei ole praegusel ajal mingi näitaja. Tõsi, jalgrattaga ei pruugi uude vallavalitsusse jõudmine enam lihtne olla. Asjaajamise probleem on lihtsalt lahendatav kui nn endise valla poole peal oleks statsionaarselt paigas üks või kaks valla esindajat või sekretäri, kellega vallaelanik suhtleb ja kes vajalikud paberid vallas joonde ajab.
    Kaasaegseid sidevahendeid (faksid jms) peaks praegu leiduma igas vallavalitsuses ja rääkida suhtlemise raskustest mingite vahemaade tõttu on üsnagi põhjendamatu. Asjaajamises ei muutuks vallaelanike jaoks oluliselt midagi.
    Ainukeseks vettpidavaks vastuargumendiks valdade ühinemisele võib pidada kahju tekitamist demokraatiale. Volikogude arvu vähenemisega väheneb inimestel võimalus ise osaleda valla elu juhtimises. Ent keegi ei keela valla osi valimast endale omaalgatuslikke volikogusid, kelle n-ö kohapealne esindaja vallas (vallavolikogus) selle piirkonna huve esindab.
    Lihtsam on alustada isegi maakondade ühendamisest. Maavolikogusid kui selliseid ei eksisteeri enam ja praeguse ametnikehulga asemel võiks ühe ühendatud maakonna eri osades olla samamoodi mõni kohapealne maavalitsuse esindaja. Ei jää midagi tegemata, kui on üks suur Lääne maakond ja Haapsalus istub 20 ametniku asemel üksainus, kes esindab Pärnus asuvat maavalitsust, mis töötab senisest rohkem ja efektiivsemalt.
    Toimetus ootab riigilt te-gusid. Omavalitsuste ühendamine on praegu delegeeritud valdadele, sealt aga erilist initsiatiivi näha ei ole. Sellepärast on positiivne, et valitsus kavatseb välja töötada kontseptsiooni, millele tuginedes on võimalik reform kiiremini ellu viia.
    Inimestele tuleks selgitada, miks valdu liita tahetakse. Et seda ei peaks tegema ebamugavuste tekitamiseks, vaid selleks, et maksumaksjate raha kokku hoida.
    Regionaalministri juhtimisel tehakse arvutused, millised on optimaalsed valdade suurused, kui palju mingi asi maksma läheb. Jääb üle riigikogus lobby teha ja ajakirjanduses poleemika algatada.
    Kolm ministrit on ettepanekutega otsa lahti teinud. Valitsus peab need seadusteks muutma ja riigikogule edastama. Pärast riigikogu heakskiitu saab reform alata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Bercmani käive langes, uues kvartalis hakkab võtmerolli mängima eksport
Bercmani müügitulu oli kolmandas kvartalis 497 404 eurot. Ettevõtte nutikad ülekäigurajad paigaldati kolmandas kvartalis Eestis Narva-Jõesuusse ja Elvasse.
Bercmani müügitulu oli kolmandas kvartalis 497 404 eurot. Ettevõtte nutikad ülekäigurajad paigaldati kolmandas kvartalis Eestis Narva-Jõesuusse ja Elvasse.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Eestil tuleb võlakirjade eest tasuda 4% intressi Intress kõrgem kui Leedul ja Lätil
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.
Valitsuse kümneaastaste võlakirjade emissioonil laenati kokku 1 miljard eurot 4% intressiga, teatas valitsus. Võlakirjad noteeritakse Dublini börsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.