• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduskaitse süsteem katusepakkujate vastu

    Aprillis loodud majanduskaitse büroo osanikud on peale Lauri Vitsuti tema vend Toomas Vitsut ja veel mitu inimest, kes on kõik töötanud siseministeeriumis. «Teades seda mehhanismi, mismoodi katust pakutakse või raha välja pressitakse, suudame me selle probleemi lahendada,» kinnitas Vitsut.
    Ettevõtte sisemise julgeoleku eeldus on sellest suletud süsteemi kujundamine. Julgeolekumeetmed on Vitsuti sõnul vajalikud juba väikeste süsteemide puhul (alates 8--10 inimesest) ja möödapääsmatud siis, kui töökollektiivis on vähemalt 20 inimest.
    Büroo soovitab tööle palgata spetsiaalselt julgeoleku eest vastutava töötaja. Vitsuti sõnul hõlmab majandusjulgeolek nii töölepinguid, sisekorra eeskirju ja ametijuhendeid. Samuti firma juhtimis- ja klienditeenindamise skeemi, informatsiooni liikumis- ja kaitsesüsteemi, audiitorkontrolli jpm. «Asetame kõik nupud kaitsesse, nii et kuskilt ei pääse ligi,» sõnas Vitsut. «Tahame firma majandusjulgeoleku kindlustada väliste rünnete, sisemiste rikkumiste ja infolekke vastu.»
    Toiminguile, mis vajavad operatiivset tegutsemist ning millest teatatakse ette vähem kui 24 tundi või puhkepäevadel, on büroo hinnakirjas juurdehindlus 100%. Näiteks sajaliikmelise töökollektiivile julgeoleku kontseptsiooni väljatöötamine võtab Vitsuti sõnul aega 6--8 kuud ja maksab umbes 30 000 krooni.
    «Mida suurem süsteem, seda rohkem ta kontrolli alt väljub ja seda enam on tõenäoline, et info ebaotstarbeka liikumise või süsteemituse tõttu eksib süsteem julgeoleku reeglite vastu,» selgitas ta. «Sageli osutuvad sellised kahjud suuremaks kui nende asjade maksumus, mida varas suudaks seljas ära viia.»
    Oluliseks töölõiguks peab Vitsut firma käsutusest välja läinud finantside tagasisaamist, kus büroo võtab 18--20% tagasivõidetavast summast, ja kohtuväliste kompromisside sõlmimist finants- ja töövaidlusküsimustes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Romek Kosenkranius: kolm probleemi, mille lahendamine toob investeeringud suvepealinna
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Kohtumistel Pärnusse investeerida soovivate ettevõtjatega on koorunud välja kolm olulisemat ootust või probleemi, millele investorid lahendusi ootavad, kirjutab valimisliidu Pärnu Ühendab esinumber kohalikel valimistel Romek Kosenkranius vastuses Äripäeva küsitlusele.
Merko alustab Uus-Veerennis viienda etapiga
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Merko Ehitus teatas esmaspäeval börsiteate vahendusel, et käivitab Tallinnas Uus-Veerenni korteriarendusprojekti viienda etapi.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: see oli lihtsalt vältimatu samm
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.
Irja Lutsar: ma ei ole Pfizeri agent Eestis
Teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar meenutab hea sõnaga oma Pfizeris töötamise aega, aga seda, et ravimifirmad saaksid inimesi ära osta, ta ette ei kujuta.
Teadusnõukoja juht, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar meenutab hea sõnaga oma Pfizeris töötamise aega, aga seda, et ravimifirmad saaksid inimesi ära osta, ta ette ei kujuta.