• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduskaitse süsteem katusepakkujate vastu

    Aprillis loodud majanduskaitse büroo osanikud on peale Lauri Vitsuti tema vend Toomas Vitsut ja veel mitu inimest, kes on kõik töötanud siseministeeriumis. «Teades seda mehhanismi, mismoodi katust pakutakse või raha välja pressitakse, suudame me selle probleemi lahendada,» kinnitas Vitsut.
    Ettevõtte sisemise julgeoleku eeldus on sellest suletud süsteemi kujundamine. Julgeolekumeetmed on Vitsuti sõnul vajalikud juba väikeste süsteemide puhul (alates 8--10 inimesest) ja möödapääsmatud siis, kui töökollektiivis on vähemalt 20 inimest.
    Büroo soovitab tööle palgata spetsiaalselt julgeoleku eest vastutava töötaja. Vitsuti sõnul hõlmab majandusjulgeolek nii töölepinguid, sisekorra eeskirju ja ametijuhendeid. Samuti firma juhtimis- ja klienditeenindamise skeemi, informatsiooni liikumis- ja kaitsesüsteemi, audiitorkontrolli jpm. «Asetame kõik nupud kaitsesse, nii et kuskilt ei pääse ligi,» sõnas Vitsut. «Tahame firma majandusjulgeoleku kindlustada väliste rünnete, sisemiste rikkumiste ja infolekke vastu.»
    Toiminguile, mis vajavad operatiivset tegutsemist ning millest teatatakse ette vähem kui 24 tundi või puhkepäevadel, on büroo hinnakirjas juurdehindlus 100%. Näiteks sajaliikmelise töökollektiivile julgeoleku kontseptsiooni väljatöötamine võtab Vitsuti sõnul aega 6--8 kuud ja maksab umbes 30 000 krooni.
    «Mida suurem süsteem, seda rohkem ta kontrolli alt väljub ja seda enam on tõenäoline, et info ebaotstarbeka liikumise või süsteemituse tõttu eksib süsteem julgeoleku reeglite vastu,» selgitas ta. «Sageli osutuvad sellised kahjud suuremaks kui nende asjade maksumus, mida varas suudaks seljas ära viia.»
    Oluliseks töölõiguks peab Vitsut firma käsutusest välja läinud finantside tagasisaamist, kus büroo võtab 18--20% tagasivõidetavast summast, ja kohtuväliste kompromisside sõlmimist finants- ja töövaidlusküsimustes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.