Aprillis loodud majanduskaitse büroo osanikud on peale Lauri Vitsuti tema vend Toomas Vitsut ja veel mitu inimest, kes on kõik töötanud siseministeeriumis. «Teades seda mehhanismi, mismoodi katust pakutakse või raha välja pressitakse, suudame me selle probleemi lahendada,» kinnitas Vitsut.

Ettevõtte sisemise julgeoleku eeldus on sellest suletud süsteemi kujundamine. Julgeolekumeetmed on Vitsuti sõnul vajalikud juba väikeste süsteemide puhul (alates 8--10 inimesest) ja möödapääsmatud siis, kui töökollektiivis on vähemalt 20 inimest.

Büroo soovitab tööle palgata spetsiaalselt julgeoleku eest vastutava töötaja. Vitsuti sõnul hõlmab majandusjulgeolek nii töölepinguid, sisekorra eeskirju ja ametijuhendeid. Samuti firma juhtimis- ja klienditeenindamise skeemi, informatsiooni liikumis- ja kaitsesüsteemi, audiitorkontrolli jpm. «Asetame kõik nupud kaitsesse, nii et kuskilt ei pääse ligi,» sõnas Vitsut. «Tahame firma majandusjulgeoleku kindlustada väliste rünnete, sisemiste rikkumiste ja infolekke vastu.»

Toiminguile, mis vajavad operatiivset tegutsemist ning millest teatatakse ette vähem kui 24 tundi või puhkepäevadel, on büroo hinnakirjas juurdehindlus 100%. Näiteks sajaliikmelise töökollektiivile julgeoleku kontseptsiooni väljatöötamine võtab Vitsuti sõnul aega 6--8 kuud ja maksab umbes 30 000 krooni.

«Mida suurem süsteem, seda rohkem ta kontrolli alt väljub ja seda enam on tõenäoline, et info ebaotstarbeka liikumise või süsteemituse tõttu eksib süsteem julgeoleku reeglite vastu,» selgitas ta. «Sageli osutuvad sellised kahjud suuremaks kui nende asjade maksumus, mida varas suudaks seljas ära viia.»

Oluliseks töölõiguks peab Vitsut firma käsutusest välja läinud finantside tagasisaamist, kus büroo võtab 18--20% tagasivõidetavast summast, ja kohtuväliste kompromisside sõlmimist finants- ja töövaidlusküsimustes.