• OMX Baltic0,35%321,27
  • OMX Riga0,51%964,21
  • OMX Tallinn1%2 248,66
  • OMX Vilnius−0,1%1 512,68
  • S&P 500−0,17%7 670,84
  • DOW 30−0,26%51 349,92
  • Nasdaq −0,09%26 797,54
  • FTSE 100−0,45%10 636,71
  • Nikkei 225−0,6%65 481,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,99
  • OMX Baltic0,35%321,27
  • OMX Riga0,51%964,21
  • OMX Tallinn1%2 248,66
  • OMX Vilnius−0,1%1 512,68
  • S&P 500−0,17%7 670,84
  • DOW 30−0,26%51 349,92
  • Nasdaq −0,09%26 797,54
  • FTSE 100−0,45%10 636,71
  • Nikkei 225−0,6%65 481,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%94,99
5--7 protsenti maailmakaubandusest moodustavad võltsitud kaubad, aastase maksumusega ca 3500 miljardit Eesti krooni. Igal aastal kasvab võltskaubandus vähemalt poole protsendi võrra, enim löögi all on arvuti- ja muusikatööstus.
Andmed on võetud rahvusvahelise kaubanduskoja (International Chamber of Commerce) raportist «Võitlus võltsingutega» (Countering Counterfeiting), mis annab ülevaate probleemi ulatusest ning käsitleb abinõusid patentide ja kaubamärkide kaitseks kopeerijate ja jäljendajate eest.
Enim kahju kannab arvutitööstus, kus 35 protsenti kõigist toodetest ning 46 protsenti tarkvarast on kopeeritud. Muusikatööstuses on võltsinguid 21 protsenti. Kuid ka sellistest kaupadest nagu mänguasjad on 12 protsenti, parfüümidest 10, ravimitest 6 ning kelladest 5 protsenti võltsingud.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele