1. juuni 1997 kell 22:00

Aastas 3500 miljardi eest võltskaupa

5--7 protsenti maailmakaubandusest moodustavad võltsitud kaubad, aastase maksumusega ca 3500 miljardit Eesti krooni. Igal aastal kasvab võltskaubandus vähemalt poole protsendi võrra, enim löögi all on arvuti- ja muusikatööstus.

Andmed on võetud rahvusvahelise kaubanduskoja (International Chamber of Commerce) raportist «Võitlus võltsingutega» (Countering Counterfeiting), mis annab ülevaate probleemi ulatusest ning käsitleb abinõusid patentide ja kaubamärkide kaitseks kopeerijate ja jäljendajate eest.

Enim kahju kannab arvutitööstus, kus 35 protsenti kõigist toodetest ning 46 protsenti tarkvarast on kopeeritud. Muusikatööstuses on võltsinguid 21 protsenti. Kuid ka sellistest kaupadest nagu mänguasjad on 12 protsenti, parfüümidest 10, ravimitest 6 ning kelladest 5 protsenti võltsingud.

Löögi all pole ainuüksi Ida-Euroopa ja arengumaad. Pool kogu Lääne-Euroopas müüdavast arvutitarkvarast ning neljandik heliplaatidest ja kassettidest on piraatkoopiad.

Üha enam sekkub võltskaubaärisse organiseeritud kuritegevus. «Võltsimine on tulusam kui narkootikumide müük ning risk on oluliselt väiksem,» tsiteerib raport ühte «ärimeest». Karistuseks on valdavalt rahatrahv.

Raporti andmeil saab ka Iiri rahvusarmee suure osa oma rahast võltskaupade müügist. Üllatavalt suur osa võltskaupadest toodetakse Lääne-Euroopas.

Probleemi süvendab seegi, et paljud kliendid ei tunne üldse huvi, kas nad ostavad ehtsat või võltskaupa. DI

Hetkel kuum