Riigikogu nagu sajajalgne

Artikkel

- Uudised
- 10. juuni 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikogu nagu sajajalgne
Kui lugeda mõnda riigikogu poolt vastu võetud seadust, siis jääb mulje, et aeg-ajalt tegeleb Eestis seadusloomega sajajalgne, kelle keha panevad liikuma sada jalga, kuid keha liikumise suuna määrab ära üks pea. Kui sa selle peaga hästi läbi saad, siis võid olla kindel, et seaduselooja teeb kõik sinu heaolu tagamiseks.
Äripäeva arvates on riigikogu erinevate survegruppide poolt kergesti mõjutatav ja ei saa sellepärast oma tööga hästi hakkama. Parlament kulutab liiga palju oma aega ebaoluliste seaduste väljatöötamisele. Tihti jäetakse riigi huvid tagaplaanile, seaduste muutmise eesmärk on hoopis väikeste huvigruppide heaolu kindlustada.
Üks näide mittevajalikust seadusest on täna riigikogu kolmandal lugemisel olev reklaamiseadus. Toimetuse hinnangul ei ole eraldi reklaamiseadust vaja, sest erinevate toodete reklaamimisega seonduvat on võimalik reguleerida ka teiste seadustega (alkoholiseadus, ravimiseadus).
Kõige enam on riigikogu ettevõtjavaenulikkust üles näidanud maksuseaduste muutmisel. Meenutada võiks eelmise aasta septembris kehtima hakanud käibemaksuseaduse parandust, millega tehti käibemaksuseaduses mitu tobedat muudatust. Samas ei saanud enamik riigikogu liikmeid üldse aru, mis nende muudatustega kaasneb.
Teine suurem ämber, mis on oluliselt vähendanud parlamendi usaldusväärsust, on olnud õlleaktsiiside muutmine. Parlament on oma paariaastase tegevusega näidanud, et kodumaise õlle ja kodumaiste õlletehaste vastu puudub neil igasugune immuunsus. Ükski teine majandusvaldkond pole saanud nii suure riigikogu liikmete tähelepanu osaliseks nagu õlletootmine. Eesti õllemeistrite tegevuse põhjal võiks kirjutada lobby-töö õpiku.
Eelmisel aastal tuldi vastu kohalikele õlletehastele ja lükati edasi kodumaise ning välismaise õlleaktsiisi võrdsustamine. Sellega kohalike õlletootjate kuluaaritöö ei lõppenud, nad hakkasid riigikogu liikmeid masseerima, et parlament kehtestaks pakendiaktsiisi seaduse. Nii ka läks.
Õlleturgu mõjutab ka riigikogu poolt aprillis vastu võetud alkoholiseaduse muutmise seadus, mille ainus eesmärk on Saku õlletehase nõrgestamine. Teades, kui kergesti on meie parlamendi liikmed mõjutatavad, võib julgelt prognoosida, et varsti käivitub riigikogus järjekordne õlleaktsiisiteemaline arutelu.
Kui õlleaktsiisi ümber toimuv on leidnud ajakirjanduses suurt vastukaja, siis mitmed teised, kellegi konkreetseid huvisid toetavad seadusemuudatused on jäänud avalikkuse laiema tähelepanuta.
Nii parandas riigikogu möö-dunud kevadel tollase peaministri Tiit Vähi eduka kuluaaritöö tulemusena maareformiga seonduvaid seadusi. Tänu seaduseparandusele lahenes Vähi jaoks positiivselt vaidlus ühe õigusjärgse omanikuga ja Vähi sai endale poole Pühajärve vallas asuva eramu juurde kuuluvast maast.
Kuuldavasti on Vähi koos naabrimehe Olari Taaliga teinud riigikogus kõvasti kuluaaritööd ka korteriühistute loomist puudutavate seaduste parandamiseks, eesmärgiga et ühistu asutamiseks piisab kahest korterist.
Toimetuse hinnangul on ühiskonnas riigikogu liikmete positsioon liiga madal. Parlamendi liige peaks olema auväärne inimene, kes suudab seista vastu eri huvigruppide survele. Enamik praegustest riigikogu liikmetest seda aga ei suuda ja sellepärast neid rahvas ka ei austa.
Hetkel kuum