18. juuni 1997
Jaga lugu:

AGA süsihappegaasi varud Eestis on otsakorral

«Varud hakkavad neil päevil otsa saama,» ütles Eesti AGA tehniline direktor Ott Licht. Aasta tagasi Moe tehases tööd alustanud AGA süsihappegaasitehases ja talvel avatud Maardu täitejaamas oli varuks kokku 400 tonni süsihappegaasi, selgitas ta. «See on suvel vähem kui kuu müük,» märkis Licht.

Täna on laos normaalse tarbimise nädala varu ehk 100 tonni, ütles Licht. «Aga varu ei vähene nii kiiresti, sest Nitrofert töötab,» tõdes ta. Sealt peaks lisanduma veel teist samapalju, teatas Licht.

Alates juulist jääb Kohtla-Järve keemiatööstusettevõte AS Nitrofert aga korralisele suvepuhkusele, lausus Licht. Seetõttu tegeleme aktiivselt gaasi otsimisega nii Venemaal kui Saksamaal, lisas ta. «Mingit auku gaasiga varustamises ei teki,» lubas Licht.

Küll aga tõuseb kordades gaasi hind, kui Moe tehas pikemalt seisma jääb, teatas Eesti AGA tegevdirektor Pauli Toiviainen. Esiteks tõuseb süsihappegaasi hind karastusjookide ja õlle tootmise kasvu tõttu suvel, sest lähipiirkondades on kõigi tehaste toodang suve lõpuni reserveeritud, teatas ta.

Teiseks teeb süsihappegaasi impordi kalliks transport, lisas Licht. Venemaalt ostes tuleb kõigepealt muretseda autod, millega gaas siia tuua, sõnas ta. Lähim tehas Venemaal on Novgorodis, aga seal toodetu on juba ette ära müüdud, ütles Licht.

«Järgmised tehased on juba Moskva taga,» märkis Licht. Teine võimalus on tuua Saksamaalt laevaga, aga ohtlike veoste transportimine meritsi on keerukas ettevõtmine, tõdes ta. Enne Moe tehase avamist tõi AGA süsihappegaasi Eestisse põhiliselt Soomest ja Rootsist autodega läbi Venemaa.

«See on nende mure, kust ja millise hinnaga nad toovad,» kommenteeris ASi Eesti Coca-Cola joogid tootmisdirektor Alar Oja. Lepingud gaasitootjaga on tema sõnul fikseeritud kogustele ja hindadele, nii et muretsemiseks ei ole põhjust. Seni on varustamine normaalne ja täna on vara spekuleerida, mis juhtuda võib, ütles Oja.

Gaasi erakorraline import, mis varude lõppemisel tuleb, läheb AGA omakuludesse, sõnas Pauli Toiviainen. «Aga lepingutes on ka vääramatu jõu punkt, mis rakendub, kui Moe seisak pikemalt kestab,» teatas ta. AGA investeeringuplaanis arvestasime, et Moe tehas seisab aastas ühe kuu korralisteks hooldustöödeks sügisel, märkis Toiviainen.

Eelmisel sügisel avatud süsihappegaasitehasesse Moel investeeris AGA 14 mln krooni. Gaasitehase tasuvusaeg on 20 aastat.

Gaasitehas on piiritusetehasega seotud, sest gaasitehase toore on piirituse valmistamisel jääkproduktina eralduv süsihappegaas. Lepingu järgi ostab Eesti AGA Moelt kogu toorgaasi ning puhastab ja veeldab süsihappegaasi. Balloonidesse täitmine toimub talvel tööd alustanud Maardu täitejaamas.

Moe piiritusetehase seisakuta töö on Eesti AGA-le eluliselt tähtis, kinnitas mullu Eesti AGA tollane tegevdirektor Reima Teerikangas. «Kui siin midagi juhtub, tuleb gaasitehas kohe kinni panna,» selgitas ta. Moe piiritusetehase tootmine hakkas vähenema veebruaris, kui ettevõtte laod täitusid müümata piiritusega.

Aasta algusest ei ole Moe piiritusetehas piiritust Eestist välja müünud. Mais ostis väidetavalt väliseestlastele kuuluv OÜ Balti Põrand aktsiakapitali laiendamisega kolmandiku Moe piiritusetehase aktsiatest, garanteerides tehasele pideva ekspordi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum