«Vaatasime selle aasta tulemused üle ja otsustasime kõik mängu panna,» kommenteeris Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi. «Börsile viimiseks pakkusid mitmed maaklerid, et aktsiakapital võiks olla üle kolmekümne miljoni,» lisas ta. Enne koosolekut oli ta prognoosinud aktsiakapitali suurendamist kahekümne miljoni kuni kolmekümne miljoni kroonini.
Aktsiakapitali suurendamine toimub omavahenditest eelmiste aastate jaotamata kasumi, ümberhindluse reservide ja aktsiate müügist tekkinud kasumi arvel. Seni on Standardi aktsiakapital 920 000 krooni.
Aktsionärid otsustasid eelmise aasta viie miljoni kroonisest puhaskasumist jätta 3,6 miljonit krooni reservi, ülejäänu suunata aktsiakapitali laiendamiseks. «Sellega on reservis neli miljonit krooni, mis on piisav,» teatas Veskimägi.
Sügisel enne börsile minekut korraldab Standard aktsiate avaliku müügi 20--25% ulatuses aktsiakapitalist. «Mingi osa suuname juhatuse liikmetele, et tekiks motivatsioon,» sõnas Veskimägi.
Aktsiate müügi korraldab Forekspank, kelle Standardi nõukogu börsile viimiseks pakkumuse esitanute seast valis. «Forekspank on Standardi 30% aktsiate omanik,» selgitas Veskimägi. Kui Forekspank vähendab osalust ettevõttes müüki minevate aktsiate võrra, ei pruugi ülejäänud aktsionärid oma osalust ettevõttes vähendada.
Forekspanga kõrval on Standardi suuremad aktsionärid Enn Veskimägi, Põhjamaade investeerimisfond Baltic Investment Fund ja kütuseärimees Oleg Ljadov. Standardi aktsiad börsile viia on plaanitud septembris.
Seotud lood
Uuel aastal jõustuv vilepuhuja kaitse seadus hakkab töötajaid, aktsionäre ja kliente ettevõtte väärkäitumisel kaitsma, kuid siiani valitseb segadus teavituste sisuga ning valesti teavitamisel võib rikkuda ärisaladust.