Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nafta tõuseb edasi
Kulla hind on langenud nädala jooksul viimase üle nelja aasta madalaimale tasemele. Kolmapäeva ennelõunal fikseeriti Londonis kullauntsi hinnaks 331,45 dollarit, mis on madalaim alates 1993. aasta 24. märtsist.
Märkimisväärne on ka kulla ja plaatina hindade erinevus. Kui möödunud aasta detsembri keskel oli plaatina kullast isegi odavam, siis nüüd on hinnaerinevus 30 protsenti plaatina kasuks. Võib arvata, et viimase dollaritõusu taustal on kulla hinna langus oma põhja saavutanud. Langus, mis algas juba mitu kuud tagasi, oli seotud eelkõige kartusega, et Euroopa keskpangad müüvad osa oma kullavarudest ühe abinõuna Euroopa rahaliidu kriteeriumide täitmiseks.
Samal ajal tootjad, eriti need piirkonnad, kus tootmise omahind on suhteliselt kõrge (näiteks Austraalia) on hinna edasise languse kartuses toodangumahtusid suurendanud. Nõudlus kulla järele osades võtmepiirkondades, eelkõige Indias ja Pakistanis, on samal ajal vähenenud. Samuti olid ka mõned Hongkongi kauplejad ostnud üleminekusegadustest tekkivate võimalike raskuste ennetamiseks liiga palju.
Vaatamata progressile Iraagi ja ÜRO vahel peetavatel läbirääkimistel uue humanitaarabi kohta ei ole nafta hinna tõus peatunud.
Esmaspäeval tõusis augustilepingute naftabarreli hind Londonis rahvusvahelisel naftabörsil 33 sendi võrra 18,51 dollarini barrelist. Hinnatõusu põhjustasid kahtlused, et Iraak ei ole võimeline taastama toornafta eksporti enne augustit.
Iraak, kellel on õigus eksportida poole aasta jooksul 2 miljardi dollari väärtuses naftat, soovis uuesti läbi rääkida, sest lubatud humanitaarabi saabub aeglaselt.
Kokkuleppe, mis on Iraagi naftaekspordi eeltingimuseks, jõustumisaeg on käesoleval momendil suurimaks toornafta hinda kujutavaks teguriks.