Vask on defitsiitne

Venemaa on teinud esimesi samme loomaks oma kullaturgu. Riik liberaliseerib kulla hinna kujunduspoliitikat ja lubab ilmselt peagi mõnedel kommertspankadel seda eksportida. Liberaliseerimine on tingitud toodangu katastroofilisest vähenemisest. Kui Nõukogude Liidu hiilgeaegadel toodeti aastas umbes 300 tonni kulda, siis möödunud aastal oli see langenud 122--124 tonnini, ning käesoleva aasta toodanguks prognoositakse 80--110 tonni. Toodangu languse peamiseks põhjuseks on mäetööstuse krooniline alafinantseerimine ning lääne tüüpi korraliku kangikulla turu loomist peetakse ainukeseks päästerõngaks, mis aitab peatada kullatoodangu edasist katastroofilist langust. Riigiametnikud loodavad aktsiooniga toodangu kiiret kahekordistumist, kuid analüütikud on realistlikumad ja näevad poliitika mõju alles pikas perspektiivis.

Esimese sammuna hakkab Venemaa keskpank iga päev kulda noteerima, kusjuures aluseks võetakse Londoni pärastlõunased fikseeringud, millest ostuhind on 2% väiksem ning müügihind 2% kõrgem.

Vasevarud Londoni metallibörsil on viimasel ajal kahanenud kõigi aegade väikseimaks, mis on teinud turu väga volatiilseks ning spot-tehingute preemiad võrreldes kolme kuu futuurhindadega tõusid teisipäeval 270 dollarini tonn. Laoseisu kehvenemine on viinud Londoni metallibörsi hinnad kõrgemale kui New Yorgi kaubabörsil, mis omakorda mõjutab kaupade liikumist sealt Londoni metallibörsi ladudesse, mistõttu viimastel päevadel on laoseis pisut paranenud. Liikumine oleks olnud veelgi suurem, kui transport poleks viimase paari nädala jooksul olnud ülekoormatud puu- ja juurviljaga.

Tsingi kolme kuu futuurhind murdis läbi tasemest 1500 USD/t, mida pole juhtunud kuus ja pool aastat.