Eksport on tõusuteel

Kui Eesti majanduslik olukord paraneb, siis kõik muu läheb järjest halvemaks. Sellist arusaama levitavad pärast viimaseid prognoose ja uurimusi ekspordi kohta mitmed majandusanalüütikud, poliitikud ja ka mõned meediaväljaanded, kes toituvad sellest, et süstida inimestesse tigedust ning depressiivsust.

Äripäeval on hea meel tõdeda, et virisejate kiuste on hakanud ka meie majanduse suur murelaps eksport jõudsalt impordile järele kasvama, luues kõik eeldused selleks, et nii majandus- kui teistes elusfäärides töötavad inimesed saaksid parandada oma elustandardit. Kaasneb ju ekspordi suurenemisega kaudselt ka töökohtade arvu, laekuvate maksude ja sissetulekute kasv.

Hiljemalt aasta pärast hakkab Eesti kaubandusdefitsiit, mida on praegusele majandusarengule kõige suuremaks ohuks peetud, tunduvalt vähenema, prognoosis majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonna juhataja Tiit Reiman esmaspäevases Äripäevas.

Firmad peaksid omakorda tähelepanu pöörama sellele, et ei jääks liialt sõltuvusse allhankest. Küllaldaselt on olnud juhuseid, kus välispartner lepingu üles ütleb ja siinne tootmine seeläbi kõvasti kannatada saab. Seepärast on igati mõistlik riske hajutada, nagu teeb seda näiteks mujale tööstusesse investeerides Norma, kelle turvavööde tootmine sõltub suuresti Vene autoturust.

Ettevõtetel tuleks rohkem mõelda ekspordistrateegia peale ja püüda süveneda probleemidesse, mis selles riigis valitsevad, kuhu kaupa eksporditakse, et vältida ootamatusi.

Siis võib loota, et ekspordi kasv jätkub ja kaob majandusarengu stabiilsuse kardetud ohustaja.