Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eksport on tõusuteel

    Kui Eesti majanduslik olukord paraneb, siis kõik muu läheb järjest halvemaks. Sellist arusaama levitavad pärast viimaseid prognoose ja uurimusi ekspordi kohta mitmed majandusanalüütikud, poliitikud ja ka mõned meediaväljaanded, kes toituvad sellest, et süstida inimestesse tigedust ning depressiivsust.
    Äripäeval on hea meel tõdeda, et virisejate kiuste on hakanud ka meie majanduse suur murelaps eksport jõudsalt impordile järele kasvama, luues kõik eeldused selleks, et nii majandus- kui teistes elusfäärides töötavad inimesed saaksid parandada oma elustandardit. Kaasneb ju ekspordi suurenemisega kaudselt ka töökohtade arvu, laekuvate maksude ja sissetulekute kasv.
    Hiljemalt aasta pärast hakkab Eesti kaubandusdefitsiit, mida on praegusele majandusarengule kõige suuremaks ohuks peetud, tunduvalt vähenema, prognoosis majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonna juhataja Tiit Reiman esmaspäevases Äripäevas.
    Nimetatud vähenemise taga on hulk edukaid ettevõtteid, kes on Eesti turu väiksuse, madala maksevõime ja soodsate välisturu tingimuste tõttu otsinud võimalusi oma toodangut piiri taha müüa.
    Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Polli uuringust selgub, et siiani on valdav osa ettevõtteid leidnud ekspordi arendamiseks võimalusi ilma riigi abita, põhiliselt isiklikele kontaktidele tuginedes.
    See on igati tervitatav nähtus, sest kinnitab firmade elujõulisust.
    Ometi leiavad mitmed firmajuhid, et riigipoolne osa võiks olla suurem, kas või ekspordikrediitide näol. Samuti oodatakse maksusoodustusi ja ekspordigarantiisid.
    Samas peab mainima, et otsene riiklik sekkumine ekspordi toetamiseks ei anna arenguriikides nii häid tulemusi kui arenenud, rikastes riikides, nagu näiteks Jaapanis, kus ekspordiküsimustega tegelevad suured ametkonnad.
    Riik peaks eksportivate ettevõtete otsese toetamise asemel siiski tegelema vaid laiemalt soodsama ettevõtluskeskkonna loomisega.
    Riigi ülesanne oleks eksportööre väljaspool rohkem reklaamida ning tagada nende arengut võimaldav seadusandlus.
    Veel peaks riik tõhusamalt sõlmima vabakaubanduslepinguid ja kontrollima nende toimimist. Seda ennekõike arenguriikidega, nagu T?ehhi, Ungari, Poola, kus meie eksportööridel on kontakte drastiliselt vähe. Ukrainaga jälle on vabakaubandusleping küll olemas, kuid eksportimine sinna pole kuigi lihtne.
    Firmad peaksid omakorda tähelepanu pöörama sellele, et ei jääks liialt sõltuvusse allhankest. Küllaldaselt on olnud juhuseid, kus välispartner lepingu üles ütleb ja siinne tootmine seeläbi kõvasti kannatada saab. Seepärast on igati mõistlik riske hajutada, nagu teeb seda näiteks mujale tööstusesse investeerides Norma, kelle turvavööde tootmine sõltub suuresti Vene autoturust.
    Ettevõtetel tuleks rohkem mõelda ekspordistrateegia peale ja püüda süveneda probleemidesse, mis selles riigis valitsevad, kuhu kaupa eksporditakse, et vältida ootamatusi.
    Siis võib loota, et ekspordi kasv jätkub ja kaob majandusarengu stabiilsuse kardetud ohustaja.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Autoaktsiad: GM rõõmustas investoreid, Tesla kurvastas
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
USA börsidel noteeritud autofirmade kolmanda kvartali müügitulemused paranesid nii General Motorsil kui ka Teslal, kuid viimase aktsia läks uudise peale langusse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.