Tuntud arvutifirma Dell müüb arvuteid Interneti vahendusel 1 miljoni dollari eest päevas. Eestis on üks Delli arvutite müüjaid Poniard, kes reklaamib neid nii paber- kui ka elektroonilises kataloogis Max & Modem. Poniardi juhatuse esimehe Ivo Suursoo sõnul jääb Interneti-kaubanduse osatähtsus nende käibes alla 5 protsendi.

Ühelt poolt on põhjus, miks Max & Modem müügikanalina hästi ei toimi omanike vähene aktiivsus -- kataloogis on napp info, pole pilte jne. Tellimusi saab küll elektrooniliselt edastada, aga kauba eest tasuda võrgu kaudu ei saa. Teisalt ei ole eestlane veel suur Interneti sõber.

Tarkvara, mis muudab Internetis toimetamise üha kiiremaks ja rahatehingud turvalisemaks, areneb kiiresti. Internet kui globaalne võrk on ülemaailmne, ometi õnnestub ühes maailmanurgas päevaga miljoneid liigutada, teisel pool ei jõuta aastagagi nii kaugele.

Hiljuti toimus Bonnis Euroopa ministrite konverents «Globaalsed infovõrgud», mille eesmärk oli kindlaks määrata infoühiskonda kujundav koostöö Euroopas. Euroopa pelgab maha jääda Ameerikast. Eesti peaks pelgama Euroopas mahajäämist. Euroopa leppis midagi kokku, aga Eesti? ETA pressiteade ütleb, et Bonnis vastuvõetud deklaratsioon näeb ette laialdast infoühiskonda kujundavat koostööd elektroonse majanduse, kaubanduse, Interneti jt valdkondade edendamisel. Sellise NLKP kongressi kokkuvõtte sarnase pressiteate vastukajana istus päev hiljem Eesti delegatsioon pressikonverentsil ilma pressita ja nii ei tea ettevõtja, kes kauplema peaks, ega klient, kes ostma peaks, ega pankur, kes arveldama peaks, ega ajakirjanik, kes valgustama peaks, kas infoühiskonda kujundav koostöö aitab Poniardil Dellile järgi jõuda või mitte.