• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lühiuudised

    Eesti suurpangad ei alanda lähikuudel laenude baasintressi, kuigi pankade keskmine laenuintress langes juunis rekordmadalale.
    Hoiupanga tootearendusosakonna spetsialist Priit Veering ütles, et lähima poole aasta jooksul laenude baasintress tõenäoliselt ei lange. Hoiupanga kroonilaenude baasintress on 12,3%.
    Ühispanga asepresident Ott Karolin ütles, et ka Ühispangal pole baasintressi kavas lähiajal alandada. Panga laenude baasintress on 12 protsenti.
    Karolin ütles, et juuni keskmine intress oli erandlikult madal, edaspidi peaks keskmine intress jääma üle 10 protsendi. Tegemist oli ilmselt väga suurte üksikute tehingutega, selgitas ta.
    Hansapanga analüüsiosakonna juhataja Margus Kisel ütles, et panga baasintress on endiselt 12 protsenti.
    Juunis langes Eesti pankade väljastatud kroonilaenude keskmine intress 3,1 punkti võrra ja oli 9,6 protsenti. BNS
    Microlinki eksport teistesse Balti riikidesse kasvas esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama ajaga 3,2 korda, ütles firma arendusdirektor Antti Aasma.
    Ekspordi käive esimesel poolaastal oli 41 miljonit krooni, millest 85 protsenti ehk 35 miljoni krooni andis eksport Balti riikidesse.
    «Microlinki turuosa nii Lätis kui Leedus on ligikaudu 10 protsenti, millega oleme mõlemas riigis turu liidrid,» sõnas Aasma. «Sellise trendi jätkudes võib käesoleva aasta ekspordi käive ületada 100 miljoni krooni piiri.»
    Microlink on Baltimaade suurim arvutitootja 15,1-protsendilise turuosaga Dataquesti 1996. aasta andmeil. Microlinki 1997. aasta korrigeeritud käibeprognoos on 360 miljonit krooni. BNS
    AS Hotell Olümpia sõlmis 80 miljoni krooni suuruse sündikaatlaenu lepingu nelja pangaga, ütles ettevõtte juhatuse esimees Tarmo Sumberg.
    Sündikaatlaenu tähtaeg on viis aastat. Laenu intress on Saksa marga kuue kuu libor pluss 3,75 protsenti, ütles sündikaatlaenu korraldanud Hansapanga osakonna juhataja Erki Raasuke.
    Laenusündikaadis osalevad Hansapank, Forekspank, Hansabank-Latvija ja Läti Investeerimispank.
    «Tegemist oli esimese korraga, kus laenusündikaadis on koos ainult Eesti ja Läti pangad,» märkis Raasuke. BNS
    Läti väärtpaberite keskdepositoorium (LVK) on 24. juuli seisuga registreerinud 1,644 miljoni lati väärtuses Eesti väärtpabereid, ütles Läti depositooriumi president Martins Riksis.
    LVK registreeris Ühispanga aktsiaid ja Soome Merita panga võlakirju. «Tegemist on alles protsessi algusega,» ütles Riksis.
    Eesti väärtpaberite keskdepositoorium (EVK) on 24. juuli seisuga registreerinud Läti väärtpabereid 13 000 lati väärtuses, ütles Riksis. Tegemist on peamiselt Unibanka aktsiatega.
    EVKs registreeritud väärtpaberite turuväärtus on 1,512 miljardit dollarit, sellest 1,233 miljardit dollarit on aktsiad.
    LVK kapitalisatsioon on 595 miljonit dollarit, sellest on aktsiaid 302 miljonit dollarit.
    Juuli alguses oli LVKs registreeritud 121 ettevõtte aktsiad ja EVKs 250 ettevõtte aktsiad. LVKs töötab 22 inimest, EVKs aga üheksa. BNS
    Tallinna börsil kaubeldi eile tehnilistest probleemidest tulenevalt vaid poolteist tundi, mille jooksul tõusid juhtivate aktsiate hinnad.
    Börsiindeks Talse tõusis 5,32 punkti ehk 1,57 protsenti 343,81 punktini. Äripäeva indeks tõusis 1,39% ja jõudis 1025,5 punktini.
    «Turul oli rohkem ostjaid kui müüjaid,» põhjendas aktsiate hindade tõusus Hoiupanga vanemanalüütik Martti Singi.
    Teistest enim -- 4,3 protsenti ehk 8,26 krooni kerkis Hoiupanga aktsia hind, sulgudes 199,80 krooni tasemel.
    Tallinna Panga aktsia sulgemishind oli 69,95 krooni, mis on 2,75 krooni enam kui üleeile.
    Singi sõnul peaks pank tõestama, et ta ikkagi suudab oma aasta algul antud lubadusi täita. «Kui need jäävad ebamääraseks, siis ei ole ka aktsia hinna tõusul mingisugust alust,» lisas ta.
    Vabaturul olid käibelt enimkaubeldud Merko Ehituse märkimistõendid ja Norma aktsiad vastavalt 5,5 ja 4,2 miljoni krooniga. BNS-AP
    Eesti ja Läti transpordiministrid jõudsid eile Riias kokkuleppele töötada välja ühine transpordikoridori poliitika, et laiendada Via Baltica maanteeühendust.
    Hiljuti istus koos Vene ja Läti transpordigrupp, kes sõlmis kokkuleppe moodustada spetsiaalne komisjon, mis hakkaks uurima Via Baltica ühendamist Venemaa 2. ja 9. transpordikoridoriga. BNS
    Europarlamendi liikme Jörn Donneri hinnangul saab Eestist Euroopa Liidu liige 4--5 aasta jooksul.
    Donner kiitis eile Eesti majanduse stabiilsust ja Eesti institutsioonide uuendamist nõukogude perioodi järel.
    Eesti nõrkusteks peab Donner väliskaubanduse puudujääki ja piirkondliku arengu ebaühtlust. Ta kritiseeris Eesti vene vähemuse kohtlemist Eestis ja Eesti vähest tuntust Euroopa Liidus.
    Eestist teatakse väga vähe, kuid see seondub sellega, et Euroopa Liit on väga suur ala ning erinevused Kreeka, Soome ja Portugali vahel on väga suured, nentis Donner. Üldiselt on Eestist Euroopa Liidus küllaltki soodne pilt, lisas ta.
    «Suhtumine on positiivne, kuid mitmed Euroopa Liidult raha saavad maad pelgavad oma tulude vähenemist,» ütles Donner. Euroopa Liidu liikmesriigid otsustavad 13. detsembril, millised riigid kutsuda ühinemiskõnelustele. STT-BNS
    Nädalavahetusel Niitväljal Visa Internationali ja viie Eesti kommertspanga poolt korraldatava golfi karikaturniiri auhinnafondi suuruseks on umnes 173 000 krooni.
    Visa karikaturniiri eelarve on alla poole miljoni krooni. Pool kuludest katab Visa International ja teise poole Hansapank, Hoiupank, Ühispank, Tallinna Pank ja Forekspank.
    Üritusele on oodatud nii siinsete pankade esimängijad Ain Hanschmidt Ühispangast ja Targo Raus kui ka 15 profimängijat Soomest, Rootsist, Norrast ja Suurbritanniast. Teisel päeval on parimate proffide ja amatööride ühisturnee.
    Üritust korraldava toimkonna juhiks on Mustamäe golfikeskuse omanik John Battle. ÄP
    Lennukompanii Estonian Air esimese poolaasta majandustulemused olid plaanipärased ning ettevõtte käive on tõusuteel, kinnitas asepresident Toomas Leis.
    «Aasta algusest on Estonian Airi müügikäive näidanud positiivset trendi üles ja see väljendub ka kompanii rahalistes sissetulekutes,» ütles Leis.
    «Kasumisse jõudmisest on sel aastal vara rääkida, seda polnud ka erastamisjärgses äriplaanis. Teisest küljest vastab praegune areng igati firma juhtkonna ootustele,» kinnitas Leis.
    Estonian Air vedas kuue kuuga 90 677 reisijat, mis on 16 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil.
    Juunis teenindas Estonian Air 18 207 reisijat, mis on 52 protsenti rohkem kui möödunud aasta juunis ning firma jaoks rekordiline tulemus.
    Leisi sõnul ei kavatse Estonian Air uusi lennukeid hetkel juurde muretseda, kuna nende jaoks pole kliendibaas piisav. BNS
    Erastamisagentuurile laekus eilseks ASi Saku Linnas 50 protsendi aktsiate ja Vana-Narva maanteel asuva administratiivhoone ostuks pakkumisi, kuid nende arv pole teada.
    «Praegu on veel vara öelda, palju pakkumisi laekus ja kes need tegid,» ütles erastamisagentuuri pressiesindaja Silva Männik.
    «29. juuliks selgub, kellele ASi Saku Linnase 50 protsenti aktsiatest ja administratiivhoone müüakse,» ütles Männik.
    RASi Kommeri 100 protsendile aktsiatele ei laekunud ühtegi pakkumist. BNS
    Vähem kui kuu tegutsenud Eesti põllumajandusbörsil saab praegu kaubelda liha-, aiandus- ja teraviljasaadustega.
    «Börsile võivad tulla pakkuma kõik, nii ostma kui müüma, pakkumisi võib teha 0,5 tonnist kuni sadade tonnideni,» ütles põllumajandusbörsi turundustalituse juhataja Pille Liivaauk.
    Liivaaugu sõnul tehakse praegu veel küllaltki vähe pakkumisi, kuna on alles börsi käivitamise aeg ning paljud ei tea veel sellest võimalusest.
    «Me aitame põllumeestel Internetiga kohaneda, nad natuke pelgavad seda,» lisas ta.
    «Teiseks põhjuseks on loomulikult suvi, sest Eestis valmib enamik põllumajandussaadusi alles sügisel,» kommenteeris Liivaauk. «Siis muutub börs aktiivsemaks.» BNS
    Venemaa esimene asepeaminister Boriss Nemtsov teatas eile, et valitsus jätkab surve avaldamist laenuintresside alandamiseks, et kiirendada riigi majandusarengut. Intressid peavad langema seni, kuni raha hakkab liikuma tootmissektoritesse, kinnitas Nemtsov.
    Tööstusettevõtetele laenuandmisele eelistavad Venemaa pangad investeerida oma vahendeid valitsuse võlakirjadesse või muudesse väärtpaberitesse. REUTER-ETA
    Moskvas tegutsev rahvusvaheline investeerimispank Sector Capital teatas, et loob koos Ukraina suurima pangaga Privatbank ühise varahaldusfirma, mille ülesanne on lääne finantside suunamine Ukraina turule ja erastatud ettevõtetesse. REUTER-ETA
    Iisraeli ametiühingud alustasid eile üleriigilist streiki, mis võib halvata majandustegevuse kogu riigis. Streigis osaleb umbes 60 000 lennujaamade, kohaliku elektritootja, sõjatööstuse, lennukitööstuse, postiameti, raudtee ja teiste riiklike ettevõtete töötajat. REUTER-BNS
    Venemaa kavatseb müüa vaid kaevandatavat kulda, mitte aga keskpanga kullavarusid, teatas Venemaa keskpank.
    Kohtumisel president Boriss Jeltsiniga ütles keskpanga juht Sergei Dubinin, et Venemaal on kavas oma kullavarusid aastas suurendada 90 tonni võrra. Aprillis ulatusid keskpanga kullavarud 397 tonnini ning valitsuse erireservis oli veel 25 tonni kulda. REUTER-ETA
    Aasia Vaikse ookeani regiooni keskpankade juhid kogunevad täna ?anghaisse, et arutada oma aastakoosolekul valuutakriisi regioonis.
    Eesmärgiks on peatada kohalike valuutade kursilangus, mille vallandas Tai bahti devalveerimine 2. juulil. Kagu-Aasia valuutad on olnud suure spekulatiivse surve all terve kuu.
    Malaisia peaminister Mahathir Mohamad on kaudselt süüdistanud USA filantroopi ja suurspekulanti George Sorost, et too püüab valuutaspekulatsioonidega Kagu-Aasias tekitada seal poliitilist ja sotsiaalset rahutust seoses Birma vastuvõtmisega Kagu-Aasia riikide assotsiatsiooni (ASEAN). Ühtlasi võib ta oma spekulatsioonidega teenida kuni miljard dollarit. Soros on süüdistuse tagasi lükanud. AFP-BNS-DN-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.