27. juuli 1997 kell 22:00

Toll -- kas nuhtlus ja takistus või partner

Toll -- kas see on tõeline nuhtlus ja takistus efektiivsele arengule või partner kaubandusele tingimuste loomise protsessis? Selle küsimuse üle vaieldakse lõputult paljudes maades, ka Eestis.

Vähesed riiklikud teenistused on nii palju meie huviorbiidis kui toll. Meile kõigile tundub, et oleme tolliküsimustes suured eksperdid. Seda kas otsese isikliku kogemuse kaudu reisijana (palju pagasit -- negatiivsed muljed) või teistelt kuuldud lugude põhjal. Neid lugusid liigub palju, kõigile meeldib tollist rääkida ja tundub, et üldistusi tehakse laialdasemalt, kui mis tahes teistest riigiametnikest rääkides.

Tänapäevases edasipürgivas äriühiskonnas peaks tolli, vaatamata võimalikule negatiivsele mainele avalikkuse silmis, käsitlema ja kohtlema olulise partnerina üldises lisaväärtust loova logistika ahelas.

Selle asemel et arutleda meetmete üle, millega tolli kontrollida (neid kasutatakse vaid arengumaades, mis on konkurentsivõime poolest maailmas viimastel kohtadel), tuleks teha jõupingutusi konsensusele jõudmiseks, missuguseid tulemusindikaatoreid kohaldada tolli töö hindamiseks -- ning samuti nende teenindajate suhtes, kes tolliteenustega tegelevad. Ei tohiks unustada, et tänapäeva ühiskonnas on tolli ülesanded nii kontrollifunktsioon kui ka maksude kogumine, majanduse kaitse, statistikaandmete kogumine ja riigi tulude suurendamine. Need tegevused ei leia eri põhjustel mitte kõikide heakskiitu.

Peale eespooltoodu peab toll takistama salakaubavedu ja looma aluse seaduslikule kauplemisele. Seetõttu tuleks pöörata suuremat tähelepanu selliste süsteemide kasutuselevõtmisele ja finantseerimisele, mis vähendaksid välise kontrolli administreerimise kulusid ja suurendaksid selle efektiivsust (mis tähendab suurenevaid laekumisi riigikassasse), kiirendaksid tollivormistuse protseduure, säilitades tõhusa kontrolli kaubavoogude üle, ning tagaksid õigeaegse usaldusväärsete andmete esitamise väliskaubanduse statistika ja juhtimisaruannete tarbeks.

Teiste riikide kogemused näitavad, et Eesti poolt Põhja-Euroopa arengumudeli asemel valitud anglosaksi mudel võib suure tõenäosusega olla praeguse situatsiooni põhjustanud -- selles mudelis ei ole avalikule sektorile kuigi palju arenguruumi jäetud. Samas, kui Eesti tahab saada rahvusvaheliseks väravaks või peamiseks sissepääsuks itta, oleks siin otstarbekas tegelda tolli kui lisaväärtust loova potentsiaalse partneriga ja alustada dialoogi, milles keegi ei kaotaks midagi, selle asemel et vastaspoolt tema tegematajätmistes süüdistada.

Rahvusvaheliselt aktsepteeritav värav peab vastama nõuetele, mis tagaksid lisaväärtust loova logistika kontseptsiooni eduka rakendamise täna ja tulevikus, kindlustama tollisüsteemide paindliku töö piiril ja samuti seal, kus lisaväärtust loovaid teenuseid pakutakse (tollilaod, töötlemistsoonid jmt). Praegu on tolli seaduslik baas (seadused ja määrused) tasemel, mis võimadab osutada enamikku rahvusvaheliselt nõutud teenustest, vaid mõningaid parandusi on vaja.

Komistuskiviks paistab olevat professionaalse suhtlemise ja infovahetuse puudumine logistika ahela eri osade vahel -- teenindajad, transpordiettevõtted ja eri tollipunktid.

Üsna piiratud paistab olevat arusaamine nende rollide tähtsusest, mida iga osaleja terviklikus logistilises ahelas mängib, ja omavahelise partnerluse vajadusest, et toime tulla kaubandusele tingimuste loomise protsessi nõuetega täna ja edaspidi.

Sama tendentsi võib täheldada ka teistes riikides ja seda peetakse normaalseks. Samas ei ole see vastuvõetav Eesti tingimustes, kus tellimuse täitmise ajal on oluline osatähtsus transiidi ja jaotustegevuste ligimeelitamisel.

Tuleb alustada koostööd ja selgitada, kui oluline on iga lüli üldises kvaliteediahelas -- nii loome professionaalse konkurentsivõimelise lisaväärtust loova logistilise keskkonna.

Hetkel kuum