Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Börsil püsib tipulähedane ebastabiilsus
Enne möödunud nädala juurde asumist võiks kommenteerida lõppenud juulikuud, mis Tallinna börsile ootamatult nii edukaks kujunes.
Börsi kuukäive oli 2,153 miljardit krooni, millest üle 81% langes viiele suurele -- Hansa-, Hoiu-, Ühis- ja Forekspangale ning Normale. Viimase osaks jäi veel 11,5% kogukäibest. Tõusjad ja langejad jäid pea pooleks, 20% ja enam tõusid kuus väärtpaberit (ülalmainitutele lisaks veel EVP). Enim tõusis Hoiupank -- 47,39% ehk 150,25-lt 221,45 kroonini. Enam kui 5% langejaid oli samuti kuus, neist enim langes Klementi --12,41%
Oodatud stabiilsust möödunud nädal kaasa ei toonud. Kahel esimesel päeval turg langes ning vaevalt see kedagi üllatas. Kolmapäevast algas aga uus tõus, mis indeksid taas rekordtasemele tõstis. Ilmselt jagunevad investorid turul praegu kahte rühma: ühed, kes taset kõrgeks pelgavad, ning teised, kes juba pisut madalama hinna juures on nõus taas turule tulema (viimased on arvatavasti välisinvestorid). Selline olukord tingibki turu suure kõikumise. Küllalt tõenäoliselt võib taoline närvilisus kesta veel mõnda aega. Samuti soodustab turu ebastabiilsust investorite huvi koondumine kahele lemmikule, mille osa üldisest turu mahust niigi suur oli.
Kui esmaspäeval kaotas indeks alla protsendi ning käive langes 71 miljoni kroonini, siis teisipäeval järsult kasvanud käive ning indeksi kiirem langus viitasid selgelt jätkuvale langustrendile. Samal arvamusel olid ka maaklerid. Suurtest pani langusele ainsana vastu Hoiupank, mis esmaspäeval oli selge tõusja ning ei läinud miinusesse ka teisipäeval.
Ka kolmapäeval oli Hoiupank see, kes tõusma hakkas ning, nagu korralikus paarisrakendis ikka, vedas kaasa ka Hansapanga. Võimalik on samuti, et turule jõudsid välisinvestorid, kellel Hansapanga esmaspäeval avaldatud uuele kasumiprognoosile reageerimine aega võttis. Tugevalt tõusis ka Ühispank, mis nädala algul oli suuremate langejate seas. Suurim tõusja oli aga EVP, mis taas 0,43 kroonini liikus ning küllalt kõrgele tasemele jäi kuni nädala lõpuni.
Neljapäeval oli tõus juba täies hoos ning kogu pangasektor liikus täies üksmeeles üles, kuna ülejäänud börsil kindel suund puudus.
Tundub, et paljukiidetud pangandus kipubki turul varju jätma mitmeid perspektiivikaid toomisettevõtteid -- viimastest suudab pankadega konkureerida vaid Norma.
Hoolimata turu jätkuvast tõusust olid nädala kokkuvõttes börsisüsteemis suhtega 16:14 ülekaalus langejad. Langejate hulgas olid vaid kahe erandiga ka kõik börsi põhi- ja lisanimekirjas noteeritud mitte-pangaaktsiad.
Selgelt ülespoole läinud pangaaktsiate toel tegi ÄP üldindeks nädalaga 37,29- punktise (3,57%) tõusu, rekordilisele 1082,63 punktile. Börsi ja vabaturu kogukäive oli 449,86 ml kr. Enimkaubeldud, nagu paljudel varasematel nädalatelgi, oli Hansapanga aktsia, 137,19 mln krooni, moodustades sellega 30,5% kogu börsisüsteemi käibest.
Möödunud nädala järelevalveuudiseks oli atesteerimiskomisjoni otsus esitada väärtpaberiinspektsiooni peadirektori kandidaadiks Marek Mägi. Näib, et noored ja kogemusteta juhid on meie järelevalve saatuseks. Selle valiku juures pole aga otsus sugugi halb ja vaevalt et mõni vanusest küüniline ülemus sel positsioonil parem oleks. On ju Mägil üle võtta tegutsev ja küllalt teovõimeline struktuur, mis sisseelamisaega oluliselt lühendab.