Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti bensiiniturg koondub

    Eesti firmade ühinemise vajalikkusest on räägitud pikka aega. Kütuseärimehed on veendunud, et see on ainus võimalus konkurentsis lääne kontsernidega pinnale jääda. Kohalikud kütuseärimehed on viinud läbirääkimistelaua taha eelkõige asjaolu, et uute tanklate ehitamiseks on tehtud suured investeeringud, mis väga pika aja jooksul tagasi teenivad, samas on aga tihedas konkurentsis ettevõtete kasumimarginaalid pea olematuks kahanenud. Tänaseks on bensiini hulgimüügi marginaal kahanenud 4-5 protsendini müügihinnast, suuremate kuludega jaemüügi marginaal on veel väiksem.
    «Peab rohkem tähelepanu pöörama kodustele kolleegidele ja mõtlema, kuidas seljad kokku panna,» nendib Eesti suurima tanklaketi ASi Alexela Oil tegevdirektor Heiti Hääl. Uute tanklate ehitamine turuosa enam oluliselt ei suurenda, sest see tähendab enamasti vaid seniste klientide ümberjaotumist. Uuringud aga näitavad, et firmale truud kaardikliendid ostavad umbes poole tanklas müüdud bensiinist.
    «Keegi kellegagi kokku läheb, sest täna käivad väga tõsised läbirääkimised,» kinnitab Heiti Hääl. «Arvan, et kolme kuu jooksul küll juhtub midagi,» ennustab Hääl.
    Esimese märgi võimalikust ühinemisest annab kütusekaardi ristkasutusse võtmine, millega saab ühe firma kaardiga tankida ka teise firma bensiinijaamas. Kuigi sealt ettevõtete ühinemiseni on pikk tee, näitab samm siiski partnerite huvi ühistegevuse vastu. Sel suvel võtsid kaardi ristkasutusele Eriõli, Favora, Petra ja Krooning.
    Sellest nelikust võibki üht liitujate paari otsida. Äripäeva andmetel on ühinemisest huvitatud eelkõige Tartule keskendunud Favora ja Tallinnas 7,5protsendilise turuosani jõudnud Petra. Üks edu pant on möödunud aastal valminud ülisoodsa asukohaga Pärnu maantee tankla, on tunnistanud Petra juhatuse esimees Madis Vaikmaa. Ja seda hoolimata kõrval asuvast Tallinna turuliidri Statoili tanklast.
    Sellest vastasseisust on kütuseringkondades legend, et Tallinna bensiini müügihind määratakse Pärnu maanteel. Senine praktika näitab, et suured ketid on alati reageerinud Statoili hinnamuutusele ja väiksemad firmad omakorda jälgivad hoolega Petra hinda. Väidetavalt oli Pärnu maantee tankla valmimise järel Petra juhtidel kohtumine Statoili Rootsi esindajatega, kes tegid ettepaneku müüa bensiini sama hinnaga, mis nende tanklas. Et Petra sellega ei nõustunud, on Statoilil tulnud omakorda ajuti Pärnu maanteel bensiini müüa odavamalt kui linna teistes tanklates.
    Kohalike kütuseärimeeste liitumisele andis tõsise tõuke möödunudaastane ASi Esoil ja tema koosseisus oleva EK müük USA kütusekontsernile Coastal Corp.
    Ameeriklaste huvitas erastamisel eelkõige Maardus asuv Tallinna terminaal ja torujuhe Muuga sadamasse. Põhjalik tutvumine EK olukorraga algas pärast eelmise aasta suurima erastamistehingu sõlmimist.
    Eelmisel nädalal kinnitas EK juhatuse esimees Charles Worman, et EK tanklakett ei ole müüki pandud. «Meile on tulnud häid ostupakkumusi ja omanikud otsustasid lasta pakkumused teha, et seejärel otsustada, kas EK müüa või ise edasi arendada,» teatas ta. Omanikud on huvitatud müügist ainult siis, kui sellega piisavalt teenivad, kinnitas Worman, lisades, et mingit vajadust EK müügiks ei ole.
    Samas on EK müümine Coastali poolt loogiline samm, sest kodust kaugel on jaemüügiga tülikas opereerida. Tanklaketi tegevus tuleb kooskõlastada Houstonis asuva emafirmaga, Eestis kütusetransiidile orienteeritud kontsernil ei ole jaemüügivõrku mujal Euroopas. Seetõttu usuvad kohalikud kütuseärimehed, et EK müüakse lähemal ajal ja kokkulepe on tegelikult juba Ameerikas sõlmitud.
    Uued omanikud on aasta jooksul EK finantsraskustest välja toonud odavamate laenude ja firma tegevuse ümberkorraldamisega, kinnitab Charles Worman. Erastamise ajal vähenenud turuosa on tema sõnul taastatud. Konkurentide hinnangul ei ole EK turuosa jaemüügis kasvanud, küll on aga järsult tõusnud EK osa hulgimüügis.
    Eelmise aasta kahjumist on EK jõudnud täna kasumisse, ütleb Worman. Konkurentide sõnul oli EK eelmise aasta 28 miljoni kroonine kahjum väike müügitrikk, sest kahjumisse kirjutati kõik võlad, mille maksetähtaeg kasvõi päevagi üle oli läinud. Samas annab makse tasumine sel aastal kohe raha, mida saab erakorralise kasumina näidata, tõstes sellega firma müügiväärtust.
    Kui suur on summa, mille eest EK omanikud Eesti suurima, 15protsendilise turuosaga tanklaketi ära müüvad, seda Worman ei ütle. «Kui ma selle numbri ütlen, saame me täpipealt sellise pakkumuse,» naerab ta.
    Kuluaarides räägitakse, et Coastal loodab EK müügiga tagasi saada Esoili erastamiseks makstud raha ehk 10 miljonit dollarit (147,6 miljonit krooni -- ÄP). Eesti kütusefirmade juhid on veendunud, et tanklaketi väärtus on sellest kolmandik, kõige tõenäolisem ostja Hydro Texaco võib aga lubada endale ka maksta 80--90 miljonit krooni.
    Ainus suurfirma, kellel oleks huvi bensiini oma turuosa suurust ära kasutades konkurentidest odavamalt müüa, on Statoil. Eestisse tulekul eesmärgiks seatud veerandi turu hõivamine on seni saavutamata ja selle nimel ei ole kahjum nii oluline. Samas on Statoil alustanud aktiivset pürgimist Viljandisse ja Rakveresse, mistõttu ta EK jaamadele ilmselt ei pretendeeri.
    Shelli Balti piirkonna juht Pedro Cardenes on kinnitanud, et nende huvi oleks ainult parema asukohaga jaamade vastu, aga kogu ketti ei kavatse nad iialgi ostma hakata.
    Hydro Texaco edu Eesti kütuseturul väljakujunenud jõuvahekordi ei muudaks. «Mis vahet seal on, kas EK omanik on üks või teine ameerika ettevõte,» selgitab Heiti Hääl. Ta põhjendab seda loogikaga, et ostja saab valmis turuosa pihku ja tal pole mingit põhjust tegeleda dumpingu või ebaloogilise müügitegevusega.
    Pärast EK müüki ja kohalike firmade liitumise lõppu on bensiiniturg kütuseärimeeste hinnangul mõneks ajaks välja kujundatud ja suuri kõikumisi firmade turuosa muutusel olla ei tohiks. Kõik üritavad säilitada või veidi suurendada neile kuuluvat.
    Turu jagamise järel kardetavat bensiinihinna järsku tõusu kütusefirmade juhtide väitel oodata ei ole, sest alles jäävad nn ühemehetanklad, mida on täna Eestis sadakond ja kus müüakse kolmandik bensiinist.
    «Suur jõud ja suhteliselt kontrollimatu turuosa,» on väiketanklaid iseloomustanud suuremaid kütusefirmasid ühendava õliliidu tegevdirektor Henn Pärn.
    Uut suuremat kütuseturu jaotamist usuvadki firmajuhid tulevat siis, kui väiketanklate turuosa kettide vahel jagamisele läheb. Millal see aeg kätte jõuab, ei oska täna keegi öelda.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Veepargi ehitus Eesti turismimekas tõi kaasa miljonivaidluse
Narva-Jõesuu spaahotelli Noorus veepargi ehitamine on kaasa toonud mitu kohtuvaidlust: alltöövõtja nõuab 800 000 eurot, peatöötvõtja Ecoheat Trading rohkem kui miljonit. Tellija aga leiab, et maksis ehituse eest isegi rohkem kui lepingus, kuid sai lõpuni ehitamata hoone ühes hulga probleemidega.
Narva-Jõesuu spaahotelli Noorus veepargi ehitamine on kaasa toonud mitu kohtuvaidlust: alltöövõtja nõuab 800 000 eurot, peatöötvõtja Ecoheat Trading rohkem kui miljonit. Tellija aga leiab, et maksis ehituse eest isegi rohkem kui lepingus, kuid sai lõpuni ehitamata hoone ühes hulga probleemidega.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.