Eesti bensiiniturg koondub

Eesti firmade ühinemise vajalikkusest on räägitud pikka aega. Kütuseärimehed on veendunud, et see on ainus võimalus konkurentsis lääne kontsernidega pinnale jääda. Kohalikud kütuseärimehed on viinud läbirääkimistelaua taha eelkõige asjaolu, et uute tanklate ehitamiseks on tehtud suured investeeringud, mis väga pika aja jooksul tagasi teenivad, samas on aga tihedas konkurentsis ettevõtete kasumimarginaalid pea olematuks kahanenud. Tänaseks on bensiini hulgimüügi marginaal kahanenud 4-5 protsendini müügihinnast, suuremate kuludega jaemüügi marginaal on veel väiksem.

«Peab rohkem tähelepanu pöörama kodustele kolleegidele ja mõtlema, kuidas seljad kokku panna,» nendib Eesti suurima tanklaketi ASi Alexela Oil tegevdirektor Heiti Hääl. Uute tanklate ehitamine turuosa enam oluliselt ei suurenda, sest see tähendab enamasti vaid seniste klientide ümberjaotumist. Uuringud aga näitavad, et firmale truud kaardikliendid ostavad umbes poole tanklas müüdud bensiinist.

«Keegi kellegagi kokku läheb, sest täna käivad väga tõsised läbirääkimised,» kinnitab Heiti Hääl. «Arvan, et kolme kuu jooksul küll juhtub midagi,» ennustab Hääl.

Esimese märgi võimalikust ühinemisest annab kütusekaardi ristkasutusse võtmine, millega saab ühe firma kaardiga tankida ka teise firma bensiinijaamas. Kuigi sealt ettevõtete ühinemiseni on pikk tee, näitab samm siiski partnerite huvi ühistegevuse vastu. Sel suvel võtsid kaardi ristkasutusele Eriõli, Favora, Petra ja Krooning.

Sellest nelikust võibki üht liitujate paari otsida. Äripäeva andmetel on ühinemisest huvitatud eelkõige Tartule keskendunud Favora ja Tallinnas 7,5protsendilise turuosani jõudnud Petra. Üks edu pant on möödunud aastal valminud ülisoodsa asukohaga Pärnu maantee tankla, on tunnistanud Petra juhatuse esimees Madis Vaikmaa. Ja seda hoolimata kõrval asuvast Tallinna turuliidri Statoili tanklast.

Sellest vastasseisust on kütuseringkondades legend, et Tallinna bensiini müügihind määratakse Pärnu maanteel. Senine praktika näitab, et suured ketid on alati reageerinud Statoili hinnamuutusele ja väiksemad firmad omakorda jälgivad hoolega Petra hinda. Väidetavalt oli Pärnu maantee tankla valmimise järel Petra juhtidel kohtumine Statoili Rootsi esindajatega, kes tegid ettepaneku müüa bensiini sama hinnaga, mis nende tanklas. Et Petra sellega ei nõustunud, on Statoilil tulnud omakorda ajuti Pärnu maanteel bensiini müüa odavamalt kui linna teistes tanklates.

Kohalike kütuseärimeeste liitumisele andis tõsise tõuke möödunudaastane ASi Esoil ja tema koosseisus oleva EK müük USA kütusekontsernile Coastal Corp.

Ameeriklaste huvitas erastamisel eelkõige Maardus asuv Tallinna terminaal ja torujuhe Muuga sadamasse. Põhjalik tutvumine EK olukorraga algas pärast eelmise aasta suurima erastamistehingu sõlmimist.

Eelmisel nädalal kinnitas EK juhatuse esimees Charles Worman, et EK tanklakett ei ole müüki pandud. «Meile on tulnud häid ostupakkumusi ja omanikud otsustasid lasta pakkumused teha, et seejärel otsustada, kas EK müüa või ise edasi arendada,» teatas ta. Omanikud on huvitatud müügist ainult siis, kui sellega piisavalt teenivad, kinnitas Worman, lisades, et mingit vajadust EK müügiks ei ole.

Samas on EK müümine Coastali poolt loogiline samm, sest kodust kaugel on jaemüügiga tülikas opereerida. Tanklaketi tegevus tuleb kooskõlastada Houstonis asuva emafirmaga, Eestis kütusetransiidile orienteeritud kontsernil ei ole jaemüügivõrku mujal Euroopas. Seetõttu usuvad kohalikud kütuseärimehed, et EK müüakse lähemal ajal ja kokkulepe on tegelikult juba Ameerikas sõlmitud.

Uued omanikud on aasta jooksul EK finantsraskustest välja toonud odavamate laenude ja firma tegevuse ümberkorraldamisega, kinnitab Charles Worman. Erastamise ajal vähenenud turuosa on tema sõnul taastatud. Konkurentide hinnangul ei ole EK turuosa jaemüügis kasvanud, küll on aga järsult tõusnud EK osa hulgimüügis.

Eelmise aasta kahjumist on EK jõudnud täna kasumisse, ütleb Worman. Konkurentide sõnul oli EK eelmise aasta 28 miljoni kroonine kahjum väike müügitrikk, sest kahjumisse kirjutati kõik võlad, mille maksetähtaeg kasvõi päevagi üle oli läinud. Samas annab makse tasumine sel aastal kohe raha, mida saab erakorralise kasumina näidata, tõstes sellega firma müügiväärtust.

Kui suur on summa, mille eest EK omanikud Eesti suurima, 15protsendilise turuosaga tanklaketi ära müüvad, seda Worman ei ütle. «Kui ma selle numbri ütlen, saame me täpipealt sellise pakkumuse,» naerab ta.

Kuluaarides räägitakse, et Coastal loodab EK müügiga tagasi saada Esoili erastamiseks makstud raha ehk 10 miljonit dollarit (147,6 miljonit krooni -- ÄP). Eesti kütusefirmade juhid on veendunud, et tanklaketi väärtus on sellest kolmandik, kõige tõenäolisem ostja Hydro Texaco võib aga lubada endale ka maksta 80--90 miljonit krooni.

Ainus suurfirma, kellel oleks huvi bensiini oma turuosa suurust ära kasutades konkurentidest odavamalt müüa, on Statoil. Eestisse tulekul eesmärgiks seatud veerandi turu hõivamine on seni saavutamata ja selle nimel ei ole kahjum nii oluline. Samas on Statoil alustanud aktiivset pürgimist Viljandisse ja Rakveresse, mistõttu ta EK jaamadele ilmselt ei pretendeeri.

Shelli Balti piirkonna juht Pedro Cardenes on kinnitanud, et nende huvi oleks ainult parema asukohaga jaamade vastu, aga kogu ketti ei kavatse nad iialgi ostma hakata.

Hydro Texaco edu Eesti kütuseturul väljakujunenud jõuvahekordi ei muudaks. «Mis vahet seal on, kas EK omanik on üks või teine ameerika ettevõte,» selgitab Heiti Hääl. Ta põhjendab seda loogikaga, et ostja saab valmis turuosa pihku ja tal pole mingit põhjust tegeleda dumpingu või ebaloogilise müügitegevusega.

Pärast EK müüki ja kohalike firmade liitumise lõppu on bensiiniturg kütuseärimeeste hinnangul mõneks ajaks välja kujundatud ja suuri kõikumisi firmade turuosa muutusel olla ei tohiks. Kõik üritavad säilitada või veidi suurendada neile kuuluvat.

Turu jagamise järel kardetavat bensiinihinna järsku tõusu kütusefirmade juhtide väitel oodata ei ole, sest alles jäävad nn ühemehetanklad, mida on täna Eestis sadakond ja kus müüakse kolmandik bensiinist.

«Suur jõud ja suhteliselt kontrollimatu turuosa,» on väiketanklaid iseloomustanud suuremaid kütusefirmasid ühendava õliliidu tegevdirektor Henn Pärn.

Uut suuremat kütuseturu jaotamist usuvadki firmajuhid tulevat siis, kui väiketanklate turuosa kettide vahel jagamisele läheb. Millal see aeg kätte jõuab, ei oska täna keegi öelda.