«Üldiselt leiame, et riigitöötajate palgaastmestikku tuleb lühendada ning esimese astme palk tuleb tõsta vähemalt 1800 kroonini,» rääkis ametiühingute keskliidu pressisekretär Tõnu Vare. Ametiühingute keskliit soovib samuti suurendada põhipalga osa palkades ning tõsta teistest rohkem politsei-, sotsiaal- ja päästeameti töötajate palgamäärasid.

See oli esimene kord, kui valitsusdelegatsioon kohtus ametiühingute keskliiduga kahepoolsetel läbirääkimistel. Eelnevatel aastatel on keskliit pidanud läbirääkimisi koos teenistujate ametiliitude organisatsiooniga (TALO), sel aastal aga ei soovi TALO enam ametiühingute keskliiduga koostööd teha.

«Ka valitsus tahab läbirääkimisi mõlemaga koos pidada, aga kuna TALOga on juba mõnda aega läbirääkimisi peetud, siis ei saa neid lihtsalt ametiühingute keskliiduga kokku panna,» märkis valitsusdelegatsiooni liige Taavi Männamaa.

Männamaa sõnul on mõlema liidu soovide rahuldamisega tõsiseid probleeme. Liidud soovivad palgavahendite suurendamist, kuid valitsus on teinud põhimõttelise otsuse palgakulu riigiasutustes mitte suurendada.

«Tõsi küll, keskliit jätab võimaluse rääkida ka koondamistest, TALO aga mitte,» lisas Männamaa.

Männamaa arvates saab ametiühingute keskliidu soovitud palgamäära tõsta kahel teel: lisatasude osakaalu vähendamisega palgas ja koondamisega. Esimene neist sisuliselt töötajate sissetulekut ei muudaks.

Ametiühingute keskliidu pressisekretäri Tõnu Vare sõnul poleks aga keskliit tõenäoliselt nõus TALO poolt oma liikmetele soovitud 14% palgatõusuga, juhul kui valitsus annab selle teiste riigitöötajate arvelt. «Keskliidul, tõsi küll, selle kohta ametlik seisukoht puudub,» lisas Vare.

EAKL kohtub valitsusdelegatsiooniga taas 20. augustil arutamaks läbirääkimiste reglementi. Samuti loodab ametiühingute keskliit osaleda 25. augustil läbirääkimistel TALO ja valitsusdelegatsiooni vahel. Sotsiaalministeeriumi pressinõuniku Marika Tuusi sõnul aga tulevad need läbirääkimised vaid TALOga.