OMX Baltic0,22%300,68
OMX Riga0,06%893,52
OMX Tallinn0,12%2 071,16
OMX Vilnius0,3%1 206,04
S&P 5000,83%6 279,35
DOW 300,77%44 828,53
Nasdaq 1,02%20 601,1
FTSE 1000,00%8 822,91
Nikkei 2250,06%39 810,88
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,85

OMX Baltic0,22%300,68
OMX Riga0,06%893,52
OMX Tallinn0,12%2 071,16
OMX Vilnius0,3%1 206,04
S&P 5000,83%6 279,35
DOW 300,77%44 828,53
Nasdaq 1,02%20 601,1
FTSE 1000,00%8 822,91
Nikkei 2250,06%39 810,88
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,85
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%92,85

25.08.97, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas peab tegema vahet?

Teedeehituse finantseeri-miseks peaks raha tulema autokasutajatelt, kuid see peaks olema diferentseeritud. Vahet tuleks teha sõidu- ja veoautode vahel, aga ka veoautode endi vahel. Maksud peaksid olema kindlasti väiksemad ohutumatel ja keskkonnasõbralikumatel sõidu- ja veoautodel. Nüüdisaegne moodne veoauto ei avalda suuremat survet teele, kui mõni suuremast klassist sõiduauto.

Loomulikult peab finantseerimiseks võtma ka laenu. Laenu on Eesti riik juba nii palju võtnud, et seda peaks jätkuma ka teedeehituseks. Samuti on tõstetud aktsiisi, aga ei ole näha, et kogu see raha läheb teedeehitusse. Maksude suurenemine ei kajastu teedeehituses. Suurt edasiminekut pole nagu toimunud. Magistraalteede peal suurt ehitust küll näha ei ole.

Teed on märgatavalt paranenud Tallinnas ja ka siin Rapla linnas. Seda aga tänu kohalike omavalitsuste eelarvele, mitte kütuseaktsiisi tõusule.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Magistraalteedel käib pindamine küll, aga seda on tehtud kogu aeg. See pindamise tehnoloogia, mida praegu kasutatakse, on aga sulaselge raha raiskamine.

VASTU

Ma ei toeta ideed, et suu- remad autod peaksid rohkem maksma kui väiksed. Meil ei ole autotranspordile alternatiivi ja sellepärast ei ole vaja suurematele autodele kehtestada kõrgemat maksu. Enamikusse Eesti piirkondadesse viiakse kaupa autoga. Sellele puudub alternatiiv ja sellepärast pole kõrgemalt maksustamine kasulik. Kindlasti peab teedeehitust rahastama aktsiisimaksu kaudu. Selles mõttes on maksuideoloogia õige, et tee-ehituse maksavad kinni autojuhid. Loomulikult, kui on vaja kiiresti suuremaid projekte teha ja arvestades meie veel kappavat inflatsiooni, siis peaks kindlasti neid projekte rahastama laenu abil. Sellisel kujul, et laenu tagasimaksmiseks tuleb edaspidi raha aktsiisist.

Teed on tegelikult infrastruktuuri alus. Näiteks telefonside on viimastel aastatel teinud metsikuid edusamme, sama peaks toimuma lähiajal ka teedega. Muutusi on teedeehituses viimastel aastatel olnud küll. Tallinna--Tartu maantee kvaliteet on kindlasti paranenud, väiksemates kohtades see aga kindlasti nii veel ei ole. Tähelepanu alt on välja jäänud kõrvalised kruusateed. Nende hooldamises on tekkinud tõsine tagasilöök.

Seotud lood

20.06.25, 09:00

Varjatud tehnoloogiakulud: miks maksavad odavad telefonid ettevõtetele miljoneid

Enimloetud

Uudised

04.07.25, 16:41

Uus löök päikesepaneelide omanikele võib saada saatuslikuks. “See on labane ahnus”

Börsiuudised

03.07.25, 10:32

Pensionifondid said ootamatu löögi

Majandustulemused

04.07.25, 15:33

Äriperekonna firma maksab 6 miljonit dividende

Arvamused

03.07.25, 16:08

Laura Saks: Urmas Sõõrumaa, Tallinna linn pole teie järgmine heategevusprojekt

Uudised

03.07.25, 15:58

Rakvere lõpetas värske hankelepingu, sest ettevõtja ei saanud tööga hakkama

Uudised

04.07.25, 06:00

Prantsuse suurfirma haaras Hiiumaal laialt metsa ja sattus kohe karmi kriitika alla

Viimased uudised

Börsiuudised

05.07.25, 19:00

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Uudised

05.07.25, 16:00

Nädala lood: probleemne automüüja võlus panga ära, pensionifondid said ootamatu löögi

Uudised

05.07.25, 11:40

Donald Trump: allkirjastasin 12 riigi tollikirjad

Arvamused

05.07.25, 11:30

Vastukaja: äridiplomaatia vajab selget vastutajat ja kestvat rahastust

Uudised

05.07.25, 11:10

TalTech: huvi inseneriõppe vastu kasvas hüppeliselt

Börsiuudised

05.07.25, 10:40

OPEC+ suurendab naftatootmist oodatust kiiremini

Uudised

05.07.25, 09:49

USA ähvardab Euroopat 17% toidutolliga

Uudised

05.07.25, 06:00

Saabus Tartu üürituru tippaeg: kus ja kui kallilt tudeng leiab elukoha

Kristjan Liivamägi näeb investorina potentsiaali Saksamaal, pannes sealsetesse ettevõtetesse ka oma raha.

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Tartusse õppima pääsejal tuleb leida endale elukoht, mida pakutakse mitmes hinna- ja mugavusklassis.

Saabus Tartu üürituru tippaeg: kus ja kui kallilt tudeng leiab elukoha

“Kuttidest on väga kahju.” Tööpakkumine USAs tõmbas Eesti vennad miljardipettusesse

Kristjan Liivamägi süstis 30 000 eurot Saksamaa börsiindeksisse

Donald Trump: allkirjastasin 12 riigi tollikirjad

USA president Donald Trump hoiab pingeid üleval viimase hetkeni kaubanduskõnelustes Euroopaga.

USA ähvardab Euroopat 17% toidutolliga

Raskustes automüüja suutis aastaid saada Coop Panga raha, kuigi krahhi ennustavad märgid olid juba siis õhus. Fotol Coop Panga hoone Tallinnas Maakri tänaval.

Nädala lood: probleemne automüüja võlus panga ära, pensionifondid said ootamatu löögi

Kristjan Rahu firma maksis pea 12 miljonit eurot omanikutulu

Täna on äridiplomaatia puhul peamine küsimus, kas suudame tehtud head tööd hoida ja edasi arendada, leiab esti kaubandus-tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp.

Vastukaja: äridiplomaatia vajab selget vastutajat ja kestvat rahastust

Finora Panga finantsdirektor Kristi Hõrrak ja Hoovi kaasasutaja ning tegevjuht Karl Märka.

Ettevõtja võimalused paranevad: Finora Pank alustab koostööd väikelaenajatega, et iga Eesti äri saaks kiire ja paindliku rahastuse

Pelgulinna riigigümnaasiumi 10. klassi lõpetanud Hanna Loora Pulst tutvus investeerimisega juba 13aastaselt.

Gümnasistist investor: 30aastaselt võiks mu portfell olla miljon eurot

Nike pole paljude tarbijate jaoks enam eelistus, sest konkurents on suurenenud. Fotol on oksjonile pandud korvpallijalatsid Air Jordan 1, mida kandis mängudes selle ala legend Michael Jordan 1985. aastal.

Nike näeb vaeva, et saada tagasi nii aktsiate kui ka tossude sära

Swedbanki klientide tehingustatistika näitab, et välismaistest aktsiatest ostetakse enim kokku Euroopa väärtpabereid ja müüakse USA omi.

LHV ja Nvidia aktsiad visati Swedbankis hoogsalt müüki

Praegu Luminori pensionifondide raha liigutav Vahur Madisson töötas kümmekond aastat tagasi ka SEBs.

Luminori fondijuht: panustame Balti regiooni alternatiivsetele fondidele

S&P 500 edenes kauplemise ajal 0,83%, sulgudes 6279,35 punkti juures.

S&P 500 ja Nasdaq 100 kerkisid sel nädalal kolmandat korda uute rekordkõrgusteni

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 11 p 7 t
Toimumiskoht:
Tallinn