Teedeehituse finantseeri-miseks peaks raha tulema autokasutajatelt, kuid see peaks olema diferentseeritud. Vahet tuleks teha sõidu- ja veoautode vahel, aga ka veoautode endi vahel. Maksud peaksid olema kindlasti väiksemad ohutumatel ja keskkonnasõbralikumatel sõidu- ja veoautodel. Nüüdisaegne moodne veoauto ei avalda suuremat survet teele, kui mõni suuremast klassist sõiduauto.

Loomulikult peab finantseerimiseks võtma ka laenu. Laenu on Eesti riik juba nii palju võtnud, et seda peaks jätkuma ka teedeehituseks. Samuti on tõstetud aktsiisi, aga ei ole näha, et kogu see raha läheb teedeehitusse. Maksude suurenemine ei kajastu teedeehituses. Suurt edasiminekut pole nagu toimunud. Magistraalteede peal suurt ehitust küll näha ei ole.

Teed on märgatavalt paranenud Tallinnas ja ka siin Rapla linnas. Seda aga tänu kohalike omavalitsuste eelarvele, mitte kütuseaktsiisi tõusule.

Magistraalteedel käib pindamine küll, aga seda on tehtud kogu aeg. See pindamise tehnoloogia, mida praegu kasutatakse, on aga sulaselge raha raiskamine.

Ma ei toeta ideed, et suu- remad autod peaksid rohkem maksma kui väiksed. Meil ei ole autotranspordile alternatiivi ja sellepärast ei ole vaja suurematele autodele kehtestada kõrgemat maksu. Enamikusse Eesti piirkondadesse viiakse kaupa autoga. Sellele puudub alternatiiv ja sellepärast pole kõrgemalt maksustamine kasulik. Kindlasti peab teedeehitust rahastama aktsiisimaksu kaudu. Selles mõttes on maksuideoloogia õige, et tee-ehituse maksavad kinni autojuhid. Loomulikult, kui on vaja kiiresti suuremaid projekte teha ja arvestades meie veel kappavat inflatsiooni, siis peaks kindlasti neid projekte rahastama laenu abil. Sellisel kujul, et laenu tagasimaksmiseks tuleb edaspidi raha aktsiisist.

Teed on tegelikult infrastruktuuri alus. Näiteks telefonside on viimastel aastatel teinud metsikuid edusamme, sama peaks toimuma lähiajal ka teedega. Muutusi on teedeehituses viimastel aastatel olnud küll. Tallinna--Tartu maantee kvaliteet on kindlasti paranenud, väiksemates kohtades see aga kindlasti nii veel ei ole. Tähelepanu alt on välja jäänud kõrvalised kruusateed. Nende hooldamises on tekkinud tõsine tagasilöök.