Vene majanduse dollariseeritust on uurinud Vene valitsuse majanduse uurimiskeskuse juht Boriss Brodski Soome Panga idauuringute osakonnas. Ta nimetab dollariseerumiseks välisvaluuta kasutamist nii arveldustes kui säästudes. Dollariseerumine on seotud majanduse üleminekuetapiga. Kuid seda on kiirendanud ka vead Vene valitsuse ja keskpanga rahapoliitikas. Uurija arvates on dollariseerumine üks olulisemaid takistusi Vene majanduskasvu hoogustumise teel. Tema hinnangul oli dollariseerumise mõju Vene majandusele eriti negatiivne aastail 1992--1996, mida «võis pidada isegi katastroofiliseks». Möödunud aasta lõpus ringles Venemaal Brodski hinnangul välisvaluutat 59 mld dollarit ja majanduse dollariseerumismäär oli 51%.

Lisaks dollariseerumisele on iseloomustanud Vene majandust ka kapitali väljavool. Eri ökonomistide hinnangul on Venemaalt reformide algusest peale välja voolanud umbes 60 mld dollarit. Kuna usk riigi majanduslikku ja poliitilisse arengusse näib taastuvat, on osa analüütikute arvates alanud juba kapitali tagasivool Venemaale.

Rahade kiire tagasivool võib analüütikute arvates tekitada aga rahapoliitilisi probleeme ja aeglustada inflatsiooni kahanemist. Seni on inflatsioonivastase võitluse põhirelvaks olnud rubla kindel kõikumisulatus.

Aga ometi on hakanud tekkima mure, et kui riiki voolab üha enam raha, võib nende kiire käibelt kõrvaldamine tekitada mõne aasta pärast valuutakriisi.

Keskpanga peadirektor Sergei Dubinin on lubanud, et Venemaa oma valuuta- ja rahapoliitikat tuleva aasta jooksul järsult ei muuda. Kuid allahinnatuks peetava rubla hoidmine kindlates kõikumispiires sunnib keskpanka ostma valuutat teistelt keskpankadelt, mis suurendab rahamassi. Rahamassi kasvu vastukaaluks on keskpank juunis ja juulis müünud valitsuse väärtpabereid oma portfellist. Seni on see aidanud stabiilsust hoida.STT-BNS-REUTER-KL-ÄP