• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • 01.09.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Dollariseeritus ja kapitali voolusuund

Vene majanduse dollariseeritust on uurinud Vene valitsuse majanduse uurimiskeskuse juht Boriss Brodski Soome Panga idauuringute osakonnas. Ta nimetab dollariseerumiseks välisvaluuta kasutamist nii arveldustes kui säästudes. Dollariseerumine on seotud majanduse üleminekuetapiga. Kuid seda on kiirendanud ka vead Vene valitsuse ja keskpanga rahapoliitikas. Uurija arvates on dollariseerumine üks olulisemaid takistusi Vene majanduskasvu hoogustumise teel. Tema hinnangul oli dollariseerumise mõju Vene majandusele eriti negatiivne aastail 1992--1996, mida «võis pidada isegi katastroofiliseks». Möödunud aasta lõpus ringles Venemaal Brodski hinnangul välisvaluutat 59 mld dollarit ja majanduse dollariseerumismäär oli 51%.
Lisaks dollariseerumisele on iseloomustanud Vene majandust ka kapitali väljavool. Eri ökonomistide hinnangul on Venemaalt reformide algusest peale välja voolanud umbes 60 mld dollarit. Kuna usk riigi majanduslikku ja poliitilisse arengusse näib taastuvat, on osa analüütikute arvates alanud juba kapitali tagasivool Venemaale.
Rahade kiire tagasivool võib analüütikute arvates tekitada aga rahapoliitilisi probleeme ja aeglustada inflatsiooni kahanemist. Seni on inflatsioonivastase võitluse põhirelvaks olnud rubla kindel kõikumisulatus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aga ometi on hakanud tekkima mure, et kui riiki voolab üha enam raha, võib nende kiire käibelt kõrvaldamine tekitada mõne aasta pärast valuutakriisi.
Keskpanga peadirektor Sergei Dubinin on lubanud, et Venemaa oma valuuta- ja rahapoliitikat tuleva aasta jooksul järsult ei muuda. Kuid allahinnatuks peetava rubla hoidmine kindlates kõikumispiires sunnib keskpanka ostma valuutat teistelt keskpankadelt, mis suurendab rahamassi. Rahamassi kasvu vastukaaluks on keskpank juunis ja juulis müünud valitsuse väärtpabereid oma portfellist. Seni on see aidanud stabiilsust hoida.STT-BNS-REUTER-KL-ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele